Imiteerimine

On juba täielikult tõestatud, et HIRM takistab vaba ALGATUST. Miljonite inimeste halb majanduslik olukord on kahtlemata tingitud sellest, mida nimetatakse HIRMUKS.

Hirmunud laps otsib oma kallist ema ja klammerdub tema külge, otsides turvalisust. Hirmunud abikaasa klammerdub oma naise külge ja tunneb, et armastab teda palju rohkem. Hirmunud naine otsib oma meest ja lapsi ning tunneb, et armastab neid palju rohkem.

Psühholoogilisest vaatenurgast on väga kurioosne ja huvitav teada, et hirm varjab end mõnikord ARMASTUSE riietega.

Inimesed, kellel on sisemiselt väga vähe VAIMSEID VÄÄRTUSI, sisemiselt vaesed inimesed, otsivad alati väljastpoolt midagi, et end täiendada.

Sisemiselt vaesed inimesed elavad alati intriigides, tühjuses, kuulujuttudes, loomlikes naudingutes jne.

Sisemiselt vaesed inimesed elavad hirmust hirmuni ja nagu loomulik, klammerduvad nad abikaasa, naise, vanemate, laste, vanade aegunud ja mandunud traditsioonide jne külge.

Iga vana, haige ja psühholoogiliselt vaene inimene on tavaliselt täis hirmu ja kardab lõputu ärevusega raha, perekonna traditsioone, lapselapsi, oma mälestusi jne, otsides turvalisust. Seda saame kõik tõestada, jälgides hoolikalt vanureid.

Iga kord, kui inimestel on hirm, peidavad nad end AUSTUSE kaitsva kilbi taha. Järgides traditsiooni, olgu see siis rassiline, perekondlik, rahvuslik jne.

Tegelikult on iga traditsioon lihtsalt mõttetu kordus, tühi, ilma tõelise väärtuseta.

Kõigil inimestel on väljendunud kalduvus IMITEERIDA teiste omi. See IMITEERIMINE on HIRMU vili.

Hirmunud inimesed IMITEERIVAD kõiki neid, kelle külge nad klammerduvad. Nad imiteerivad abikaasat, naist, lapsi, vendi, sõpru, kes neid kaitsevad jne.

IMITEERIMINE on HIRMU tulemus. IMITEERIMINE hävitab täielikult vaba ALGATUSE.

Koolides, kolledžites, ülikoolides teevad õpetajad vea, õpetades mees- ja naisüliõpilastele seda, mida nimetatakse IMITEERIMISEKS.

Maali- ja joonistamistundides õpetatakse õpilasi kopeerima, maalima pilte puudest, majadest, mägedest, loomadest jne. See ei ole loomine. See on IMITEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE.

Loomine ei ole IMITEERIMINE. Loomine ei ole FOTOGRAFEERIMINE. Loomine on tõlkimine, edastamine pintsliga ja elavalt puu, mis meid rõõmustab, ilus päikeseloojang, koidik oma kirjeldamatute meloodiatega jne.

Hiina ja Jaapani Zeni kunstis, abstraktses ja poolabstraktses kunstis on tõeline looming.

Ükski Hiina Chani ja Zeni maalikunstnik ei ole huvitatud IMITEERIMISEST, pildistamisest. Hiina ja Jaapani maalijad naudivad loomist ja uuesti loomist.

Zeni ja Chani maalijad ei imiteeri, vaid LOOVAD ja see on nende töö.

Hiina ja Jaapani maalijad ei ole huvitatud kauni naise maalimist või pildistamist, nad naudivad tema abstraktse ilu edastamist.

Hiina ja Jaapani maalijad ei imiteeriks kunagi ilusat päikeseloojangut, nad naudivad kogu loojangu võlu abstraktse iluna edastamist.

Oluline ei ole IMITEERIDA, kopeerida must-valgelt; oluline on tunda ilu sügavat tähendust ja osata seda edasi anda, kuid selleks on vaja, et ei oleks hirmu, kiindumust reeglitesse, traditsioonidesse või hirmu selle ees, mida öeldakse, või õpetaja noomituse ees.

On KIIRE, et õpetajad mõistaksid vajadust, et õpilased arendaksid loomejõudu.

On täiesti absurdne õpetada õpilasi IMITEERIMA. Parem on õpetada neid looma.

Inimene on kahjuks unine, teadvuseta automaat, kes oskab ainult IMITEERIDA.

Me imiteerime teiste riideid ja sellest imiteerimisest sünnivad erinevad moevoolud.

Me imiteerime teiste kombeid, isegi kui need on väga valed.

Me imiteerime pahesid, me imiteerime kõike, mis on absurdne, mida alati ajas korratakse jne.

On vaja, et kooliÕPETAJAD õpetaksid õpilasi iseseisvalt mõtlema.

Õpetajad peavad pakkuma õpilastele kõik võimalused, et nad lakkaksid olemast IMITEERIVAD AUTOMAADID.

Õpetajad peavad pakkuma õpilastele parimad võimalused, et nad arendaksid loomejõudu.

On KIIRE, et õpilased tunneksid tõelist vabadust, et nad saaksid ilma hirmuta õppida ise vabalt mõtlema.

Mõistus, mis elab orjana, mida ÖELDAKSE, mõistus, mis IMITEERIB, kartuses rikkuda traditsioone, reegleid, kombeid jne. See ei ole loov mõistus, see ei ole vaba mõistus.

Inimeste mõistus on nagu suletud ja seitsme pitseriga suletud maja, maja, kus midagi uut ei saa juhtuda, maja, kuhu päike ei paista, maja, kus valitsevad ainult surm ja valu.

UUS saab juhtuda ainult seal, kus ei ole hirmu, kus ei ole IMITEERIMIST, kus ei ole kiindumust asjade, raha, inimeste, traditsioonide, kommete jne külge.

Inimesed elavad intriigi, kadeduse, perekonna kommete, harjumuste, küllastamatu soovi orjadena positsioone võita, ronida, üles ronida, redeli tippu ronida, end tunda anda jne.

On KIIRE, et ÕPETAJAD õpetaksid oma mees- ja naisüliõpilastele vajadust mitte IMITEERIDA kogu seda aegunud ja mandunud vanade asjade korda.

On KIIRE, et ÕPILASED õpiksid koolis vabalt looma, vabalt mõtlema, vabalt tundma.

Õpilased veedavad oma elu parima osa koolis INFORMATSIOONI hankides ja ometi ei jää neil aega kõigi nende asjade üle mõelda.

Kümme või viisteist aastat koolis, elades teadvuseta automaatide elu, ja nad lahkuvad koolist magava teadvusega, kuid nad lahkuvad koolist, uskudes end väga ärkvel olevat.

Inimolendi mõistus elab pudelis konservatiivsete ja reaktsiooniliste ideede vahel.

Inimene ei saa tõeliselt vabalt mõelda, sest ta on täis HIRMU.

Inimesel on HIRM elu ees, HIRM surma ees, HIRM selle ees, mida öeldakse, selle ees, mida räägitakse, kuulujuttude ees, töökoha kaotamise ees, määruste rikkumise ees, selle ees, et keegi võtab talt abikaasa või varastab naise jne.

Koolis õpetatakse meid IMITEERIMA ja me lahkume koolist IMITEERIJATENA.

Meil ei ole vaba ALGATUST, sest koolipingist saati õpetati meid IMITEERIMA.

Inimesed IMITEERIVAD hirmust selle ees, mida teised inimesed võivad öelda, õpilased IMITEERIVAD, sest ÕPETAJAD on tõeliselt hirmutanud vaeseid õpilasi, neid ähvardatakse igal hetkel, neid ähvardatakse halva hinde, karistuste, väljaviskamisega jne.

Kui me tõesti tahame saada loojateks sõna kõige täielikumas tähenduses, peame teadvustama kogu seda IMITEERIMISTE seeriat, mis meid kahjuks lõksus hoiavad.

Kui me suudame juba tunda ära kogu IMITEERIMISTE seeria, kui me oleme juba iga IMITEERIMIST üksikasjalikult analüüsinud, teadvustame me neid ja selle loogilise tagajärjena sünnib siis meis spontaanselt loomejõud.

On vaja, et kooli, kolledži või ülikooli õpilased vabastaksid end igasugusest IMITEERIMISEST, et neist saaksid tõelised loojad.

Õpetajad, kes eeldavad ekslikult, et õpilased peavad õppimiseks IMITEERIMA, eksivad. See, kes IMITEERIB, ei õpi, see, kes IMITEERIB, muutub AUTOMAADIKS ja see on kõik.

Ärge püüdke IMITEERIDA seda, mida ütlevad geograafia, füüsika, aritmeetika, ajaloo jne autorid. IMITEERIDA, MEELDE JÄTTA, korrata nagu papagoisid või papagoisid, on rumal, parem on TEADVUSTATULT MÕISTA, mida me õpime.

PÕHIALGHARIDUS on TEADVUSE TEADUS, teadus, mis võimaldab meil avastada oma suhte inimeste, looduse, kõigi asjadega.

Mõistus, mis oskab ainult IMITEERIDA, on MEHAANILINE, see on masin, mis töötab, see EI OLE loov, see ei ole võimeline looma, ta ei mõtle tegelikult, vaid ainult kordab ja see on kõik.

Õpetajad peavad muretsema TEADVUSE äratamise pärast igas õpilases.

Õpilased muretsevad ainult aasta läbimise pärast ja siis… väljaspool kooli, praktilises elus, saavad neist kontoriametnikud või masinad laste tegemiseks.

Kümme või viisteist aastat õpinguid, et saada rääkivateks automaatideks, õpitud ained ununevad tasapisi ja lõpuks ei jää mällu midagi.

Kui õpilased TEADVUSTAKSID õpitud aineid, kui nende õppimine ei põhineks ainult INFORMATSIOONIL, IMITEERIMISEL ja MÄLUL, oleksid lood teised. Nad lahkuksid koolist TEADVUSE, UNUSTAMATUTE, TÄIELIKE teadmistega, mis ei oleks allutatud EBALE MÄLULE.

PÕHIALGHARIDUS aitab õpilasi, äratades neis TEADVUSE ja MÕISTUSE.

PÕHIALGHARIDUS viib noored TÕELISE REVOLUTSIOONI teele.

Õpilased peavad nõudma, et ÕPETAJAD annaksid neile TÕELISE HARIDUSE, PÕHIALGHARIDUSE.

Ei piisa sellest, et õpilased istuvad koolipingis, et saada teavet mõne kuninga või sõja kohta, vaja on midagi enamat, vaja on PÕHIALGHARIDUST, et äratada TEADVUS.

On KIIRE, et õpilased lahkuksid koolist küpsetena, tõeliselt TEADVUSEGA, MÕISTUSEGA, et neist ei saaks lihtsad automaatsed tükid ühiskondlikus masinavärgis.