Eessõna

Eessõna

Autor: V.M. GARGHA KUICHINES

Auväärse Meistri Samael Aun Weori “SUUR MÄSS” näitab meile selgelt meie positsiooni elus.

Tuleb murda kõik, mis meid selle elu illusoorsete asjade külge seob.

Siin koondame iga peatüki õpetuse, et juhendada vaprat, kes sööstab lahingusse iseenda vastu.

Kõik selle teose võtmed viivad meie egode hävitamiseni, et vabastada olemus, mis on see, mis meis väärtuslik on.

Mina ei taha surra ja omanik tunneb end puuduse ees alaväärsena.

Maailmas on palju võimetuid ja hirm laastab kõikjal.

“POLE VÕIMATUID ASJU, ON AINULT VÕIMETUD INIMESED”.

1. PEATÜKK

Inimkond on ilma sisemisest ilust; pealiskaudsus tühistab kõik. Halastust ei tunta. Julmusel on järgijaid. Rahulikku olekut ei eksisteeri, sest inimesed elavad mures ja meeleheites.

Kannatajate saatus on igasuguste kurjategijate kätes.

2. PEATÜKK

Nälg ja meeleheide suurenevad hetk hetkelt ning kemikaalid hävitavad Maa atmosfääri, kuid on olemas vastumürk meid ümbritseva kurjuse vastu: “Teaduslik karskus” ehk inimese seemne kasutamine, muutes selle ENERGIAKS meie inimlikus laboris ja seejärel Valguseks ja Tuleks, kui õpime juhtima teadvuse äratamise kolme tegurit: 1. Meie puuduste surm. 2. Päikesekeha moodustamine endas. 3. Vaesele Orvule (Inimkonnale) teenimine.

Maa, vesi ja õhk saastuvad praeguse tsivilisatsiooni süül; maailma kuld ei ole piisav kurja heastamiseks; ainult vedel kuld, mida me kõik toodame, meie oma seeme, kasutades seda targalt teadlikult, aitab meil maailma parandada ja teadvuse äratamise kaudu teenida.

Me moodustame ülemaailmse päästearmee kõigist neist vapratest, kes sulgevad read Veevalaja Avatari juurde, kasutades Kristuse õpetust, mis vabastab meid kõigest kurjast.

Kui sa end parandad, paraneb maailm.

3. PEATÜKK

Paljude jaoks ei ole õnne olemas, nad ei tea, et see on meie teos, et oleme selle arhitektid, ehitajad; me ehitame seda oma vedela kulla, oma seemnega.

Kui oleme rahul, tunneme end õnnelikuna, kuid need hetked on põgusad; kui sul pole oma maisete mõtete üle kontrolli, oled sa nende ori, sest nad ei lepi millegagi. Peab elama maailmas ilma selle orjaks olemata.

4. PEATÜKK RÄÄGIB VABADUSEST

Vabadus lummab meid, me sooviksime olla vabad, kuid meile räägitakse kellestki halba ja me oleme lummatud ning nii muutume me järeleandlikeks ja saame kurjaks.

See, kes kordab pahatahtlikke kommentaare, on perverssem kui see, kes need leiutab, sest esimene võib tegutseda armukadedusest, kadedusest või siira eksitusest; kordaja teeb seda kui kurjuse ustav jünger, ta on potentsiaalne kurjategija. “Otsige tõde ja see teeb teid vabaks”. Aga kuidas saab valetaja tõeni jõuda? Sellistes tingimustes eemaldub ta iga hetk vastandist, Tõest.

Tõde on Armastatud Isa tunnus, nagu ka Usk. Kuidas saab valetajal olla usku, kui see on Isa kingitus? Isa ande ei saa vastu võtta see, kes on täis puudusi, pahesid, võimuiha ja ülbust. Oleme oma uskumuste orjad; põgene selgeltnägija eest, kes räägib sellest, mida ta sisemiselt näeb; see müüb Taevast ja kõik võetakse temalt ära.

“Kes on vaba? Kes on saavutanud kuulsa vabaduse? Kui paljud on end vabastanud? Oh, oh, oh!” (Samael). See, kes valetab, ei saa kunagi olla vaba, sest ta on vastu Armastatule, kes on puhas Tõde.

5. PEATÜKK RÄÄGIB PENDLI SEADUSEST

Kõik voolab ja peegeldub, tõuseb ja langeb, läheb ja tuleb; aga inimesi huvitab rohkem naabri liikumine kui nende enda liikumine ja nii ta eksleb oma olemasolu tormisel merel, kasutades oma defektseid meeli oma naabri võnkumise hindamiseks; ja tema ise? Kui inimene tapab oma egod või puudused, vabaneb ta, vabastab end paljudest mehaanilistest seadustest, murrab ühe paljudest koorikutest, mille me moodustame, ja tunneb vabaduseiha.

Ekstreemsused on alati kahjulikud, me peame otsima kuldset keskteed, kaaluvihti.

Mõistus kummardab aupaklikult täidetud fakti ees ja kontseptsioon hajub kristallselge tõe ees. “Ainult vea kõrvaldamine toob kaasa Tõe” (Samael).

6. PEATÜKK MÕISTE JA REALITEET

On soovitav, et lugeja uuriks seda peatükki hoolikalt, et vältida ekslike hinnangute järgi juhendamist; nii kaua kui meil on psühholoogilisi puudusi, pahesid, maniasid, on ka meie mõisted ekslikud; see: “See on nii, sest ma kontrollisin”, on rumalate jutt, kõigel on tahud, servad, lainetused, tõusud ja mõõnad, vahemaad, ajad, kus rumal ühekülgne näeb asju omal moel, kehtestab need vägivaldselt, hirmutades oma kuulajaid.

7. PEATÜKK TEADVUSE DIALEKTIKA

Me teame ja see õpetab meile, et me saame teadvust äratada ainult teadlike tööde ja vabatahtlike kannatuste kaudu.

Teele pühendunu raiskab teadvuse väikese protsendi ENERGIAT, kui ta samastub oma olemasolu sündmustega.

Kogenud Meister, kes osaleb Eludraamas, ei samasta end selle draamaga, ta tunneb end kui pealtvaataja elu tsirkuses; seal, nagu ka kinos, pooldavad pealtvaatajad kas solvajat või ohvrit. Elumeister on see, kes õpetab teele pühendunule häid ja kasulikke asju, teeb nad paremaks, kui nad on, Ema Loodus kuuletub talle ja inimesed järgivad teda ARMASTUSEGA.

“Teadvus on Valgus, mida alateadvus ei taju” (Samael Aun Weor) magavaga juhtub Teadvuse Valgusega sama, mis pimedaga Päikese Valgusega.

Kui meie teadvuse raadius suureneb, kogeb inimene sisemiselt seda, mis on tegelik, mis on.

8. PEATÜKK TEADUSLIK ŽARG

Inimesed on loodusnähtuste ees hirmul ja ootavad, et need mööduksid; teadus sildistab need ja paneb neile keerulised nimed, et ignorandid neid enam ei häiriks.

On miljoneid olendeid, kes teavad oma hädade nime, kuid ei tea, kuidas neid hävitada.

Inimene juhib imeliselt keerulisi sõidukeid, mida ta loob, kuid ta ei tea, kuidas juhtida oma sõidukit: keha, milles ta liigub hetk hetkelt; et inimene saaks seda tundma õppida, juhtub temaga sama, mis määrdunud või ebapuhtustega laboriga; aga inimesele öeldakse, et ta puhastaks selle, tappes oma puudused, harjumused, pahed jne, ja ta ei suuda, ta usub, et igapäevasest pesemisest piisab.

9. PEATÜKK ANTIKRISTUS

Me kanname teda endas. Ta ei luba meil Armastatud Isa juurde jõuda. Aga kui me teda täielikult valitseme, on ta oma väljenduses mitmekordne.

Antikristus vihkab kristlikke voorusi nagu Usk, Kannatlikkus, Alandlikkus jne. “Inimene” jumaldab oma teadust ja kuuletub sellele.

10. PEATÜKK PSÜHHOLOOGILINE EGO

Me peame end jälgima tegevuses hetk hetkelt, teadma, kas see, mida me teeme, meid parandab, sest teiste hävitamine ei aita meid kuidagi. See viib meid ainult veendumuseni, et oleme head hävitajad, aga see on hea, kui me hävitame endas oma kurja, et end vastavalt elavale Kristusele, mida me potentsiaalselt kanname, parandada, et valgustada ja parandada Inimese liiki.

Õpetada vihkama, seda oskavad kõik, aga õpetada ARMASTAMA, see on raske.

Loe, kallis lugeja, seda peatükki hoolikalt, kui soovid oma kurja juurteni hävitada.

PEATÜKID 11 KUNI 20

Inimestele meeldib arvata, esitada teisi sellistena, nagu nemad neid näevad, aga keegi ei taha ennast tundma õppida, mis on kõige olulisem Kristuse teel.

See, kes räägib rohkem valesid, on moes; Valgus on teadvus ja kui see meis avaldub, on see kõrgema teose teostamiseks. “Nende tegudest tunnete te nad ära,” ütles Jeesus Kristus.

Ta ei öelnud, et rünnakute järgi, mida nad tegid. Gnostikud… ärgake!!!

Intellektuaalne või emotsionaalne inimene tegutseb vastavalt oma intellektile või emotsioonidele. Need on kohtunikena kohutavad, nad kuulevad, mis neile sobib, ja mõistavad kohut või annavad tõena Jumalalt selle, mida Suur Valetaja neile kinnitab.

Seal, kus on valgus, on teadvus. Pahatahtlikkus on pimeduse teos, see ei tule valgusest.

Peatükis 12 räägitakse kolmest meelest, mis meil on: Sensuaalne meel või meelte meel, Vahemeel; see on see, mis usub kõike, mida ta kuuleb, ja mõistab kohut vastavalt solvajale või kaitsjale; kui seda juhib teadvus, on see tohutu vahendaja, see muutub tegutsemisvahendiks; asjad, mis on deponeeritud vahemällu, moodustavad meie uskumused.

Sellel, kellel on tõeline usk, ei ole vaja uskuda; valetajal ei saa olla usku, Jumala tunnus ja otsene kogemus, ega sisemist meelt, mille me avastame, kui me surmame soovimatud, mida me oma psüühikas kanname.

Voorus tunda oma puudusi, neid seejärel analüüsida ja hiljem hävitada ema RAM-IO abil, võimaldab meil muutuda ja mitte olla türannide orjad, kes tekivad kõigis uskumustes.

Mina, ego, on kaos meie sees; ainult Olendil on võim luua kord meie sees, meie psüühikas.

Peatüki 13 põhjalik uurimine annab meile aru, mis juhtub Puuduliku Nägijaga, kui ta kohtub Tee mis tahes venna soovimatute egodega. Kui me end ise jälgime, lakkame me kellestki halba rääkimast.

Olend ja Teadmine peavad üksteist tasakaalustama; nii sünnib mõistmine. Teadmine ilma Olendi tundmiseta toob kaasa igasuguse intellektuaalse segaduse; sünnib kelm.

Kui Olend on Teadmisest suurem, sünnib rumal pühak. Peatükk 14 annab meile tohutud võtmed enese tundma õppimiseks; Me oleme jumalik Jumal, kelle ümber on saatjaskond, mis ei kuulu talle; kõigest sellest loobumine on vabanemine ja las nad ütlevad…

“Kuritegu riietub Kohtuniku toogasse, Meistri rüüsse, Kerjuse rüüsse, Härra kostüümi ja isegi Kristuse rüüsse” (Samael).

Meie Jumalik Ema Marah, Maria või RAM-IO, nagu me, gnostikud, teda kutsume, on vahendaja Armastatud Isa ja meie vahel, vahendaja looduse elementaaljumalate ja maagi vahel; tema kaudu ja tema vahendusel kuuletuvad looduse elementaalid meile. Ta on meie Jumalik Deva, vahendaja Õnnistatud Ema Jumala ja meie füüsilise sõiduki vahel, et saavutada hämmastavaid imesid ja teenida oma ligimesi.

Seksuaalühendusest Preestrinnast naisega feminiseerub mees ja naine maskuliniseerub; meie Ema RAM-IO on ainus, kes suudab meie egod ja nende leegionid tagasi kosmiliseks tolmuks muuta. Sensitiivsete normidega me ei saa teada Olendi asju, sest meeled on tihedad instrumendid, täis puudusi, nagu ka nende omanik; on vaja neid ummistada, tappes endas puudused, pahed, maniad, kiindumused, soovid ja kõik, mis maiset meelt rõõmustab, mis meile nii palju kahtlusi pakub.

Peatükis 18 näeme duaalsuse seaduse järgi, et nii nagu me elame riigis või kohas maa peal, nii on ka meie intiimsuses psühholoogiline koht, kus me asume. Loe, kallis lugeja, seda huvitavat peatükki, et sa teaksid sisemiselt, millises piirkonnas, koloonias või kohas sa asud.

Kui me kasutame oma jumalikku Ema RAM-IO, hävitame oma saatanlikud egod ja vabastame end 96 teadvuse seaduse all nii paljudest mädadest. Vihkamine ei lase meil sisemiselt edasi areneda.

Valetaja patustab omaenda Isa vastu ja hooraja Püha Vaimu vastu; hooratakse mõtetes, sõnades ja tegudes.

On türanne, kes räägivad endast imesid, võrgutavad paljusid ignorante, aga kui nende teost analüüsida, leiame hävingu ja anarhia; elu ise hoolitseb nende isoleerimise ja unustamise eest.

Peatükis 19 antakse meile valgust, et mitte langeda illusiooni end kõrgemana tunda. Me kõik oleme Avatari teenistuses olevad õpilased; despooti kurvastab see, kui teda vigastatakse, ja rumalat see, kui teda ei kiideta. Kui me mõistame, et isiksus tuleb hävitada, on meil selle raske töö eest tänulik olla, kui keegi meid selles aitab.

Usk on puhas teadmine, Olendi otsene eksperimentaalne tarkus, “egoilise teadvuse hallutsinatsioonid on samad, mis ravimite põhjustatud hallutsinatsioonid” (Samael).

Peatükis 20 antakse meile võtmed Kuu külma hävitamiseks, mille keskel me end arendame ja arendame.

PEATÜKID 21 KUNI 29

21. peatükis räägitakse ja õpetatakse mediteerima ja mõtisklema, teadma, kuidas muutuda. Kes ei oska mediteerida, ei saa kunagi egost vabaneda.

22. peatükis räägitakse “TAGASIPÖÖRDUMISEST JA KORDUMISEST”. Lihtne on see, kuidas meile tagasipöördumisest räägitakse; kui me ei taha korrata valusaid stseene, peame lagundama egod, mis meile neid esitavad; meile õpetatakse, kuidas parandada oma laste kvaliteeti. Kordumine vastab meie olemasolu sündmustele, kui meil on füüsiline keha.

Sisemine Kristus on tule tuli; see, mida me näeme ja tunneme, on Kristusliku tule füüsiline osa. Kristusliku tule tulek on meie enda elu kõige olulisem sündmus, see tuli hoolitseb kõigi meie silindrite või ajude protsesside eest, mille me pidime esmalt puhastama 5 looduse elemendiga, kasutades meie Õnnistatud Ema RAMIO teenuseid.

“Initsieeritav peab õppima ohtlikult elama; nii on kirjutatud”.

Peatükis 25 räägib Meister meile oma tundmatust küljest, mida me projitseerime nagu kinoprojektor ja siis näeme oma puudusi võõral ekraanil.

Kõik see näitab meile siiraid ekslikke; nii nagu meie meeled meile valetavad, oleme ka meie valetajad; varjatud meeled põhjustavad katastroofe, kui me need äratame ilma oma puudusi tapmata.

Peatükis 26 räägitakse kolmest reeturist, Hiram Abiffi, Sisemise Kristuse vaenlastest, deemonitest: 1.- Meel 2.- Paha Tahe 3.- Soov

Igaüks meist kannab oma psüühikas kolme reeturit.

Õpetatakse meile, et Sisemine Kristus, olles puhtus ja täiuslikkus, aitab meil välja juurida tuhandeid soovimatuid, mida me endas kanname. Selles peatükis õpetatakse meile, et Salajane Kristus on SUURE MÄSSU isand, mille Preestrid, vanemad ja templikirjutajad tagasi lükkasid.

Peatükis 28 räägitakse meile Üliinimesest ja rahvahulkade täielikust teadmatusest tema kohta.

Humanoidi pingutused saada Üliinimeseks on lahingud ja lahingud iseenda, maailma ja kõige vastu, mis kohtleb seda maailma viletsusena.

Peatükis 29, viimases peatükis, räägitakse meile Pühast Graalist, Hermese anumast, Saalomoni karikast; Püha Graal allegooriliselt unikaalselt naiselikku Yoni, sugu, müstikute Soma, kus joovad Pühad Jumalad.

See naudingukarikas ei tohi puududa ühestki müsteeriumitemplist ega gnostilise preestri elust.

Kui gnostikud mõistavad seda müsteeriumi, muudab see nende abielu ja elav altar teenib neid preestrina Jumalikus Armastuse Templis.

Olgu su südames kõige sügavam rahu.

GARGHA KUICHINES