Tagastus ja Kordumine

Inimene on see, mida on tema elu. Kui inimene ei muuda midagi enda sees, kui ta ei muuda radikaalselt oma elu, kui ta ei tee tööd iseendaga, raiskab ta oma aega õnnetult.

Surm on naasmine oma elu enda algusesse koos võimalusega seda uuesti korrata.

Seudo-esoteerilises ja seudo-okkultistlikus kirjanduses on palju räägitud järjestikuste elude teemal, parem on, kui me tegeleme järjestikuste eksistentsidega.

Igaühe meist elu koos kõigi oma aegadega on alati sama, kordudes eksistentsist eksistentsi läbi lugematute sajandite.

Vaidlustamatult jätkame oma järglaste seemnes; see on juba tõestatud.

Igaühe meist elu eraldi on elav film, mille me pärast surma igavikku kaasa võtame.

Igaüks meist võtab oma filmi kaasa ja toob selle tagasi, et seda uuesti uue eksistentsi ekraanil näidata.

Draamade, komöödiate ja tragöödiate kordamine on korduva seaduse fundamentaalne aksioom.

Igas uues eksistentsis korduvad alati samad asjaolud. Nende alati korduvate stseenide näitlejad on need inimesed, kes elavad meie sisemuses, “Mina’d”.

Kui me lagundame need näitlejad, need “Mina’d”, mis põhjustavad meie elu alati korduvaid stseene, siis muutuks selliste asjaolude kordamine rohkem kui võimatuks.

Ilmselgelt ei saa ilma näitlejateta olla stseene; see on midagi ümberlükkamatut, vastuvaidlematut.

Nii saame vabaneda Tagasituleku ja Korduse seadustest; nii saame olla tõeliselt vabad.

Ilmselgelt kordab igaüks tegelastest (Mina’dest), keda me oma sisemuses kanname, eksistentsist eksistentsi oma sama rolli; kui me ta lagundame, kui näitleja sureb, siis roll lõpeb.

Tõsiselt mõeldes Korduse seadusele ehk stseenide kordamisele igas Tagasitulekus, avastame intiimse enesejälgimise kaudu selle küsimuse salajased vedrud.

Kui meil oli eelmises eksistentsis kahekümne viie (25) aasta vanuselt armuseiklus, on vaieldamatu, et sellise kohustuse “Mina” otsib oma unistuste daami uues eksistentsis kahekümne viie (25) aasta vanuselt.

Kui kõnealusel daamil oli siis ainult viisteist (15) aastat, otsib sellise seikluse “Mina” oma armastatut uues eksistentsis samas õiges vanuses.

On selge, et need kaks “Mina”, nii tema kui ka tema oma, otsivad teineteist telepaatiliselt ja kohtuvad uuesti, et korrata eelmise eksistentsi sama armuseiklust…

Kaks vaenlast, kes eelmises eksistentsis surmani võitlesid, otsivad teineteist uues eksistentsis uuesti üles, et korrata oma tragöödiat vastavas vanuses.

Kui kahel inimesel oli eelmises eksistentsis neljakümne (40) aasta vanuselt vaidlus kinnisvara pärast, otsivad nad teineteist samas vanuses uues eksistentsis telepaatiliselt üles, et sama korrata.

Igaühes meist elab palju inimesi, kes on täis kohustusi; see on vastuvaidlematu.

Varas kannab oma sisemuses koopast vargaid erinevate kuritegelike kohustustega. Mõrvar kannab endas mõrvarite “klubi” ja liiderlik kannab oma psüühikas “Kohtumiste Maja”.

Kõige hullem on see, et intellekt eirab selliste inimeste ehk “Mina’de” olemasolu enda sees ja selliseid kohustusi, mis vältimatult täidetakse.

Kõik need Mina’de kohustused, kes meie sees elavad, toimuvad meie mõistuse all.

Need on faktid, mida me ignoreerime, asjad, mis meiega juhtuvad, sündmused, mis toimuvad alateadvuses ja teadvusetuses.

Põhjusega on meile öeldud, et kõik juhtub meiega, nagu siis, kui sajab või kui müristab.

Tegelikult on meil illusioon teha, aga me ei tee midagi, see juhtub meiega, see on saatuslik, mehaaniline…

Meie isiksus on ainult erinevate inimeste (Mina’de) instrument, mille abil igaüks neist inimestest (Mina’dest) täidab oma kohustusi.

Meie tunnetusvõime all juhtub palju asju, kahjuks me ei tea, mis juhtub allpool meie kehva mõistust.

Me peame end tarkadeks, kui tegelikult ei tea me isegi, et me ei tea.

Me oleme viletsad halud, mida kantakse eksistentsimere raevukate lainete poolt.

Sellest õnnetusest, sellest teadvusetusest, sellest nii kahetsusväärsest seisundist, milles me end leiame, on võimalik välja tulla ainult endas suremise kaudu…

Kuidas me saaksime ärgata ilma eelnevalt suremata? Ainult surm toob uue! Kui seeme ei sure, siis taim ei sünni.

See, kes tõeliselt ärkab, saavutab seetõttu oma teadvuse täieliku objektiivsuse, autentse valgustatuse, õnne…