Bai pa kontiúdu

O Asesinatu

Mata é evidentimenti y fora di kualker dúvida, atú más distrutivu y di más korupson ki konxedu na mundu.

Piór manera di asasina ta konsisti na distrui vida di nos similhantis.

Spantozamenti óribli é kesadór ki ku se skopeta ta mata kriaturas inosenti di floresta, má mil bês más monstrózu, mil bês más abominável é kel ki ta asasina se similhantis.

Ka ta mata so ku metralhadora, skopeta, kanhon, pistola ô bonba atómika, tanbê ta pode mata ku un olhada ki ta firi kurason, un olhada umilhanti, un olhada txinu di desprézu, un olhada txinu di ódiu; ô ta pode mata ku un ason ingrata, ku un ason negra, ô ku un insultu, ô ku un palavra ki ta firi.

Mundu sta txinu di parísidas, matrísidas ingratu ki asasina ses pais y mais, ja ku ses olhada, ja ku ses palavras, ja ku ses asons kruel.

Mundu sta txinu di ómi ki sen sabe asasina ses mudjeris y di mudjeris ki sen sabe, asasina ses maridus.

Pa kaba di désgrasas na es mundu kruel ki nos ta vive, ser umanu ta mata kel ki más el ta ama.

Ka ta vive so di pan, má tanbê di diférenti fatoris psikolójiku.

Tan txeu maridu ki podia vive más si ses mudjeris kaba permiti-l.

Tan txeu mudjer ki podia vive más si ses maridus kaba permiti-l.

Tan txeu pais y mais di família ki podia vive más si ses fidju y fidja kaba permiti-l.

Doensa ki ta leba nos ser keridu pa sépulku ten komu kauza kauzorun, palavras ki ta mata, olhadas ki ta firi, asons ingratas, etc.

Es sosiedadi kaduku y denerada sta txinu di asesinu inkonsienti ki ta prezumi di inosenti.

Prizo sta txinu di asesinu má pior spésie di kriminál ta prezumi di inosenti y ta anda libri.

Ninhun forma di asasinatu ka pode ten ninhun justifikason. Ku mata un otu ka ta rizolve ninhun prubléma na vida.

Géras nunka ka rizolve ninhun prubléma. Ku bonbardia sidadi indifeza y asasina milhons di pesoas ka ta rizolve nada.

Géra é un kosa dimás brutu, tósku, monstrózu, abominável. Milhons di makinas umanu durmideiras, inkonsienti, stúpidas, ta lansa na géra ku prúpuzitu di distrui otus tanbê milhons di makinas umanu inkonsienti.

Tan bês ta basta un katástrofi planetáriu na kosmu, ô un pésima pozison di astrus na seu, pa milhons di ómi lansa na géra.

Makinas umanu ka ten konsiénsia di nada, ta move na forma distrutivu kantu sertu tipu di ondas kósmika ta firi-l sekretamenti.

Si gentis dizgrasadus kaba disperta konsiénsia, si di mésmu banku di Skóla ta eduka sabimenti alunus y alunas ta leba-l pa kunprinsion konsienti di kel ki é inimistadi y géra, otu galu ta kanta-l, ningen ka ta lansa na géra y ondas katastrófiku di kosmu ta serba uzadu na forma diférenti.

Géra ta odja kanibalizmu, vida di kabérna, bestialidadi di pior tipu, arku, flexa, lansa, orjia di sangri, é na tudu luz inkunpatível ku sivilizason.

Tudu ómi na géra é kobra, medrózu y eróis karregadu di medalha é prusizamenti kes más kobra, kes más medrózu.

Suísida ta parse tanbê mutu balerozu má é un kobra pamodi el tene medu di vida.

Erói na fundu é un suísida ki na un instanti di suprimu teror komete lukura di suísida.

Lukura di suísida ta kunfundi fasilmenti ku balór di erói.

Si nos obzirba ku kuidadu kunduta di suldadu duranti géra, se maneira, se olhada, se palavras, se pasu na batalha, nos ta pode ividensia se kobardia total.

Mestri y Mestra di Skólas, Kuléjius, Unibersidadi, debe sina pa ses alunus y alunas verdadi sobri géra. Debe leba ses alunus y alunas pa sperimenta konsientementi es Verdadi.

Si gentis tene plenu konsiénsia di kel ki é es tremendu Verdadi di géra, si Mestri y Mestra sabe eduka sabimenti ses disípulu y disípula, ninhun sidadaon ka ta dexa lebadu pa matadéru.

Educason Fundamentál debe ser inpartidu gósi mésmu na tudu Skólas, Kuléjius y Unibersidadi, pamodi é prusizamenti di banku di Skóla, undi ki debe trabadja pa PAZ.

É urjenti ki novas Jenerasons ta fika plénamenti konsienti di kel ki é barbaria y di kel ki é géra.

Na Skólas, Kuléjius, Unibersidadi, debe ser kunprindidu afundu inimistadi y géra na tudu ses aspetu.

Novas Jenerasons debe kunprinde ki vélhus ku ses ideias ransu y tórti, ta sakrifika senpri jovens y ta leba-l komu boi pa matadéru.

Jovens ka debe dexa kunvinsidu pa prubaganda belisista, nin pa razons di vélhus, pamodi pa un razon ta oponi un otu razon y pa un opinnon ta oponi un otu, má nin rizunamentus nin opinnons é verdadi sobri Géra.

Vélhus ten milhar di razons pa justifika géra y leba jovens pa matadéru.

Inportanti ka é rizunamentus sobri géra má sperimenta Verdadi di kel ki é géra.

Ami ka nos ta pronunsia kontra Razón nin kontra análizi, so nos kre fla ki nos debe priénu sperimenta verdadi sobri géra y dipôs asin nos ta pode da luxu di rizona y analiza.

É inpusível sperimenta verdadi di KA MATA, si nos isklui meditason íntima prúfundu.

So Meditason mutu prúfundu pode leba-nu pa sperimenta Verdadi sobri Géra.

Mestri y Mestra ka debe da so infornason intelektual pa ses alunus y alunas. Mestri debe sina pa ses studanti maneja mienti, pa sperimenta VERDADI.

Es Rasa Kaduku y denerada ja ka ta pensa so na mata. Es di mata y mata, so é prúpiu di kualker rasa umanu deneradu.

Através di tilivizon y di sine, ajentis di delitu ta prubaga ses ideias kriminozus.

Mininus y mininas di nova jenerason ta rizebi diariamente através di pantaja di tilivizon y di kontésinhus infantil y di sine, revista etc., un bon dozi benenuzu di asasinatus, balazeras, krimis spantozus, etc.

Ja ka ta pode po funsiona tilivizon sen encontra un ku palavras txinu di ódiu, balazus, perversidadi.

Nada es ta faze guvernus di tera kontra prubagason di delitu.

Mientis di mininus y di jovens sta serba kunduzidu pa ajentis di delitu, pa kaninhu di krimi.

Ja sta tan prubagadu ideia di mata, ja sta tan difundidu pa méiu di filmi, kontus, etc. ki ser tornadu totalmenti familiar pa tudu mundu.

Ribeldis di nova onda serba edukadu pa krimi y ta mata pa gostu di mata, ta goza odjadu otus ta morre. Asin es prende na tilivizon di kaza, na sine, na kontus, na revistas.

Pa undi ki bu ba ta reina delitu y nada ta faze guvernus pa korrije instintu di mata desdi ses mésmu raízes.

Toka pa Mestri y Mestra di Skólas, Kuléjius y Unibersidadi, po gritu na seu y rebolve seu y tera pa korrije es epidemia mental.

É urjenti ki Mestri y Mestra di Skólas, Kuléjius y Unibersidadi, da gritu di alarma y pidi pa tudu guvernus di tera sensura pa sine, tilivizon, etc.

Krimi sta multiplika terivelmenti dibidu a tudu es spetaklu di sangri y na pasu ki nos ta bai ta txiga dia ki ja ningen ka ta pode sirkula na ruas librementi sen temur di ser asasinadu.

Rádiu, Sine, Tilivizon, Revistas di sangri, da tan prubagason di delitu di mata, faze-l tan agradável pa mientis débu y deneradus, ki ja ningen ka ta tenta kurason pa mete-l un balazu ô un punhalada a otu pesoas.

A forsa di tan prubagason di delitu di mata, mientis débu ser familiarizadu dimás ku krimi y gósi até es ta da luxu di mata pa imita kel ki es odja na sine ô na tilivizon.

Mestri y Mestra ki é edukadoris di pova sta obrigadu na kunprimentu di ses deber pa luta pa novas jenerasons pidi pa Guvernu di tera prubison di spetaklu di sangri, en fin, kanselamentu di tudu klási di filmi sobri asasinatus, ladron, etc.

Luta di Mestri y Mestra debe stende tanbê até turu y boksi.

Tipu di turéro é tipu más kobra y kriminozu. Turéro kre tudu vantajis pa el y ta mata pa diverti públiku.

Tipu di boksedor é di monstrus di asasinatu, na se forma sádiku ki ta firi y ta mata pa diverti públiku.

Es klási di spetaklu di sangri é bárbaru na un sentu pur sentu y ta stimula pa mientis ta kaminha pa kaninhu di krimi. Si nos kre di verdadi luta pa Paz di Mundu, nos debe inisia un kanpanha di fundu kontra spetaklu di sangri.

Enkuantu dentru di mienti umanu izisti fatoris distrutivu ta ten géras inevitavelmenti.

Dentru di mienti umanu izisti fatoris ki ta pruduzi géra, es fatoris é ódiu. violénsia na tudu ses aspetu, egoísmu, ira, medu, instintus kriminál, ideias belisista prubagadu pa tilivizon, rádiu, sine, etc.

Prubaganda pa PAZ, prémius NOBEL DI PAZ ta rizulta absurdu enkuantu izisti dentru di ómi fatoris Psikolójiku ki ta pruduzi géra.

Atualmenti mutu asesinu ten prémiu NOBEL DI PAZ.