Traduson Automátiku
La Disiplina
Mestri di skólas, koléjus y universidadi ta da txeu inportánsia pa disiplina y nos debe studa-l na es kapítulu ku txeu atenson. Tudu kel-lis ki pasa pa skólas, koléjus, universidadi, etc. Nu sabe bonitu kuzé ki disiplinas, régras, féra, regánus, etc., etc., etc. Disiplina é kel ki ta txoma KULTIVU DI RISISTÊNSIA. Mestri di skóla ta gosta kultiva RISISTÊNSIA.
Es ta inxina-nu risisti, levanta un kusa kontra otu. Es ta inxina-nu risisti tentasons di karni y nu ta flagela y nu ta faze peniténsia pa risisti. Es ta inxina-nu RISISTI tentasons ki pregisa ta traze, tentasons di ka studa, ka bai skóla, djuga, ri, fika ta ridikuliza mestris, viola régulas, etc. etc. etc.
Mestri y mestra ten konxetu enganadu di ma através di disiplina nu pode konprende nesesidadi di rispeta órdi di skóla, nesesidadi di studa, guarda postura antis di mestris, porta ben ku kondisíplus, etc. etc. etc.
Igzisti entri algen konxetu enganadu di ma kantu más nu risisti, kantu más nu rejeta, nu ta bira más y más konprensívus, libris, plénus, vitoriózus. Algen ka kre da kónta di ma kantu más nu luta kontra un kusa, kantu más nu risisti-l, kantu más nu rejeta-l, más pikinoti é KONPREENSON.
Si nu luta kontra vísiu di bibe, el ta disaparesi pa un ténpu, má komu nu ka KONPRENDE-L a fundu na tudu NÍVIS DI MENTI, el ta volta dipôs kantu nu diskorda guarda y nu ta bibe di un bes pa tudu anu. Si nu rejeta vísiu di fornikaçon, pa un ténpu nu ta ser txeu kastu na aparênsia (mé mósmu na otus NÍVIS DI MENTI nu ta kontinua ta ser SÁTIRUS spantózu, komu sonhus ERÓTIKUS y polusons noturnas pode dimustra), y dipôs nu ta volta ku más fórsa pa nos antigu andansas di FORNIKÁRIUS IRIDENTUS, dibidu pa fetu konkretu di nu ka ten konprendidu a fundu kuzé ki FORNIKAÇON.
Txeu é kel-lis ki ta rejeta KUDÍSIA, kel-lis ki ta luta kontra el, kel-lis ki ta disiplina kontra el sigindo determinadus NORMA di konduta, má komu es ka ten konprendidu di verdadi tudu prosesu di KUDÍSIA, ta rezulta na fundu ta KUDISA ka ser KUDÍSIA.
Txeu é kel-lis ki ta disiplina kontra IRA, kel-lis ki ta inxina risisti-l, má el ta kontinua ta igzisti na otus nívis di mennti subkonsxenti, mé mósmu na aparênsia el disaparesi di nos karáter y na menor diskordu di guarda, subkonsxenti ta traí-nu y enton nu ta tronba y nu ta relampeja txéiu di ira, kantu ménus nu ta speraba y talvês pa algun motivu ki ka ten MENOR IMPORTÂNSIA.
Txeu é kel-lis ki ta disiplina kontra zielu y na fin es ta krê firmimenti di ma dja es stingui-l má komu es ka konprende-l, é klaru ki es ta aparesi novamenti na sena prezisamenti kantu dja nu ta krêba ma es dja móre dretu.
Só ku plena ausênsia di disiplinas, só na libertadi auténtiku, ta surgi na menti, xama ardenti di KONPREENSON. LIBERDADI KRIADORA ka pode igzisti nunka na un ARMAZÓN. Nu meste libertadi pa KONPRENDE nos difétus PSICOLÓJIKUS na forma ÍNTEGRA. Nu meste ku URJÊNSIA driba mudjer y kobra grilhetis di aseru, pa ser libris.
Nu ten ki sperimenta pa nos kabésa tudu akel ki nos Mestri na Skóla y nos Pais dize-nu ki é bon y útil. Ka ta basta inxina di memória y imita. Nu meste konprende.
Tudu sforsu di Mestri y Mestra debe ser dirijidu pa konsiénsia di alunus. Debe sforsa pa es entra na kanminu di KONPREENSON. Ka sufizenti fladu pa alunus ki es debe ser kel-li ô kel-la, é nesesáriu ki alunus inxina ser libris pa es pode pa ses kabésa izamina, studa, analiza tudu valuris, tudu kusa ki algen dize ma é benifisiál, útil, nóbli y ka meramenti aseita-l y imita-l.
Algens ka kre diskubri pa ses kabésa, es ten mentis firbadu, stúpidu, mentis ki ka kre indaga, mentis mecanicista ki nunka ka indaga y ki só ta IMITA.
É nesesáriu, é urjenti, é indispénsavel ki alunus y aluna dézi di ses idadi más terna té na momentu di bandona SALAS di aula gosa di verdaderu libertadi pa diskubri pa ses kabésa, pa inkiri, pa konprende y ki es ka sta limitadu pa mudjer abjetu di probison, regánus y disiplinas.
Si pa alunus es ta fladu kuzé ki es debe y kuzé ki es ka debe faze y es ka ta permitidu KONPRENDE y sperimenta, ONDI enton ki sta ses inteligênsia? KUAL ki é oportunidadi ki ta da pa inteligênsia? Di kuzé ki ta serbi enton pasa ezamis, vesti txeu ben, ten txeu amigus si nu ka ser inteligenti?
Inteligênsia ta ben pa nos só kantu nu sta verdaderamenti libris pa investiga pa nos kabésa, pa konprende, pa analiza sen médju di regánu y sen féra di Disiplinas. Studantis medrózu, spantadu, submeti pa terribles disiplinas nunka ka pode SABE. Nunka ka pode ser inteligenti.
Oji-dia pa Pais di família y pa Mestri, uniku kusa ki es ta interesa é ki alunus y aluna faze un karera, ki es bira médiku, advogadu, injenheru, enplegada di ófisi, ki é dize autómatus viventi y ki dipôs es ta kaza y es ta bira mósquinas di FAZE BEBÉ y kel-li é tudu.
Kantu mininus ô mininas kre faze algun kusa nóvu, algun kusa diferenti, kantu es ta sinti nesesidadi di sai di kel armazón, prikonxitus, hábitus antikwadu, disiplinas, tradisons di família ô naçon, etc., enton pais di família ta fita más grilhetis di prizon y ta fladu pa mininu ô pa minina: Ka faze kel-li! nu ka sta dispuestu apoia-u na kel-li, kel kusas é lokuras, etc., etc., etc. TOTAL mininu ô minina sta formalmenti prezu dentu di kadia di disiplinas, tradisons kustumis antikwadu, ideias dekrépitu, etc.
IDUKAÇON FUNDAMENTAL ta inxina konsilia ÓRDI ku LIBERDADI. ÓRDI sen LIBERDADI é TIRANIA. LIBERDADI sen ÓRDI é ANARQUIA. LIBERDADI Y ÓRDI sabiamenti kunbinadu ta konstitui BAZI di IDUKAÇON FUNDAMENTAL.
ALUNUS debe gosa di perfetu libertadi pa averiguá pa ses kabésa, pa INKIRI pa DISKUBRI kuzé ki rialmenti, kuzé ki di sertu es é na SI MÉSmu y akel kuzé ki es pode faze na vida. Alunus y alunas, soldadus y pulísias y na jeral tudu akel-lis algen ki ten ki vive submeti pa rigorozas disiplinas, ta kustuma bira cruel, insensivel pa dor humanu, diskaradu.
DISIPLINA ta destrui SINSÍBILIDADI humanu y es sta dja totalmenti dimustradu pa OBSERVASON y SPERIÊNSIA. Dibidu pa tantu disiplinas y riglamentus, algens di es époka ten perde totalmenti SINSÍBILIDADI y ten bira cruel y diskarádu. Pa ser verdaderamenti libris é meste ser txeu sensivel y humanista.
Na skólas, koléjus y universidadi, es ta inxina pa studantis po ATENSON na aulas y alunus y alunas ta po atenson pa evita regánu, puxon di orelha, golpi ku féra ô ku régua, etc. etc. etc. Más disgrasadamnti es ka ta inxina konPRENDE RIALMENTI kuzé ki é ATENSON KONXENTI.
Pa disiplina studanti ta po atenson y ta gasta enerjia kriadora txeu bes na forma inútil. Enerjia kriadora é tipu más sutil di fórsa fabrikadu pa MÁKINA ORGÂNICU. Nos ta kume y ta bibe y tudu prosesus di dijiston é na fundu prosesus di sutilizaçon na ki matérias gorsera ta bira na matérias y fórsa útil. Enerjia kriadora é: tipu di MATÉRIA y di FÓRSA más sutil elaburadu pa organizmu.
Si nu sabe po ATENSON KONXENTI nu pode ekonómisa enerjia kriadora. Disafortunadamnti mestris y mestras ka ta inxina pa ses disíplus kuzé ki é ATENSON KONXENTI. Undi nu diriji ATENSON nu ta gasta ENERJIA KRIADORA. Nu pode ekonómisa kel enerjia si nu dividi atenson, si nu ka identifika ku kusas, ku algen, ku ideias.
Kantu nos nu ta identifika ku algen, ku kusas, ku ideias, nu ta skese di ses kabésa y enton nu ta perde ENERJIA kriadora na forma más lastimózu. É URJENTI sabe ki nu meste ekonómisa ENERJIA KRIADORA pa disperta KONSIÊNSIA y ki ENERJIA KRIADORA é POTENSIAL VIVENTI, VEÍKULU di KONSIÊNSIA, instrumentu pa DISPERTA KONSIÊNSIA.
Kantu nu inxina KA nu skese di SI MÉSmu, kantu nu inxina dividi ATENSON entri SUJEITU; OBEJETU y LUGAR, nu ta ekonómisa ENERJIA KRIADORA pa disperta KONSIÊNSIA. É nesesáriu inxina manija ATENSON pa disperta konsiénsia má alunus y alunas nada ka sabe sobri es pa modi ki ses MESTRIS y MESTRAS ka ten inxina-l.
KANTU nu inxina utiliza ATENSON konsxentimnti, disiplina enton ta sai sobrádu. STUDANTI atentus pa ses aulas, pa ses lisons, pa órdi, KA meste di disiplina di ninhun spési.
É URJENTI ki MESTRIS konprende nesesidadi di konsilia inteligentimnti LIBERDADI y ÓRDI y es é pusível através di ATENSON KONXENTI. ATENSON KONXENTI ta izklui kel ki ta txoma IDENTIFIKAÇON. Kantu nu IDENTIFIKA ku algen, ku kusas, ku ideias, ta ben FASCINAÇON y es últimu ta produse SONHU na KONSIÊNSIA.
Ten ki sabe po ATENSON sen IDENTIFIKAÇON. KANTU nu po atenson na algun kusa ô na algen y nu skese di ses kabésa, rezultadu é FASCINAÇON y SONHU di KONSIÊNSIA. Obserba ku kuidadu un SINEASTA. El ta atxa durmidu, tudu el ta ignora, el ta ignora si mésmu, el sta kwéku, ta parse un sonánbulu, el ta sonha ku pelíkula ki el sta ta odja, ku erói di pelíkula.
ALUNUS y alunas debe po atenson na aulas sen skese di SI MÉSmu pa ka kai na SONHU ESPANTÓZU di KONSIÊNSIA. Alunu debe odja si mésmu na sena kantu el sta aprizenta un ezami ô kantu el sta antis di tableru ô pizon pa órdi di mestri, ô kantu el ta atxa ta studa ô diskansa ô ta djuga ku ses kondisíplus.
ATENSON DIVIDIDU na TRÊS PARTI: SUJEITU, OBEJETU, LUGAR, é di fetu ATENSON KONXENTI. Kantu nu ka komete ERU di IDENTIFIKA ku algen, kusas, ideias, etc. nu ta ekonómisa ENERJIA KRIADORA y nu ta presipita na nos disperta di KONSIÊNSIA.
Kenha ki kre disperta KONSIÊNSIA na MUNDUS SUPERIÓRIS, debe kunsa pa DISPERTA aki y gósi. Kantu STUDANTI ta komete erru di IDENTIFIKA ku algen, ku kusas, ku ideias, kantu el ta komete erru di skese si mésmu, enton el ta kai na fasinaçon y sonhu.
Disiplina ka ta inxina pa studantis po ATENSON KONXENTI. Disiplina é un verdaderu prizon pa menti. Alunus y alunas debe inxina manija ATENSON KONXENTI dézi di mósmu bankus di skóla pa ki más tardi na vida prátiku, fora di skóla, ka komete erru di skese ses kabésa.
Omi ki ta skese di si mésmu antis di un insultador, el ta identifika ku el, el ta fasina, el ta kai na sonhu di inkonsiénsia y enton el ta firi ô mata y ta bai kadia inevitavelmnti. Akel ki ka ta dexa FASCINA ku insultador, akel ki ka ta identifika ku el, akel ki ka ta skese di si mésmu, akel ki sabe po ATENSON KONXENTI, serbia inkapas di da valur pa palavras di insultador, ô di firi-l ô mata-l.
Tudu erus ki ser umanu ta komete na vida ta debe pa ki el ta skese di si mésmu, el ta identifika, el ta fasina y el ta kai na sonhu. Mijor serbia pa juventudi, pa tudu studantis, ki es ta inxina-s DISPERTA di KONSIÊNSIA invês di skraviza-s ku txeu disiplinas absurdu.