Bai pa kontiúdu

A Imitason

Dja sta provadu tamenti ma MEDU ta impedi INICIATIVA libri. Situason ekonómiku mariadu di milhóis di pesoas, é pa kauza di kel ki ta txoma MEDU, sen dúvida.

Mininu ki tene medu ta djobe pa se maizinha karinhozu i ta priga na el pa buska siguransa. Maridu ki tene medu ta priga na se mudjer i ta sinti ma el ta ama-l más. Mudjer ki tene medu ta djobe pa se maridu i se fidjus i ta sinti ma el ta ama-s más.

Di pontu di vista psikolójiku, é kuriozu i interisanti sabe ma ten vez ki medu ta disfarça ku roupa di AMOR.

Pessoas ki internamenti teni poku VALORES SPIRITUAL, pessoas ki internamenti pobre, ta buska sénpri fora algun kuza pa konpleta ses kabésa.

Pessoas internamenti pobre ta vive, sénpri ta intriga, sénpri na tonterias, txismografia, prazeres di animal, etc.

Pessoas internamenti pobre ta vive di medu na medu i, naturalmenti, ta priga na maridu, na mudjer, na pais, na fidjus, na tradisons antigu ki dja passa moda i ki sta degeneradu, etc. etc. etc.

Tudu algen vélhu duenti i pobre na parte PSICOLÓJIKU, normalmenti sta txeu di medu i ta teroriza ku ansi infinita ku dinheru, ku tradisons di família, ku netus, ku ses lembraças, etc., komu si el staba ta buska siguransa. Es é un kuza ki, tudu algen pode odja ku atenson na algen más vélhu.

Kada vez ki pessoas teni medu, es ta skondi trás di skudu protetor di RESPEITABILIDADE. Ta sigui un tradison, se di raça, se di família, nason, etc. etc. etc.

Na verdade, tudu tradison é un simplis repetição sen sentidu, vaziu, sen valor verdaderu.

Tudu pessoa teni un tendénsia forti pa IMITA kuza di otus. Kel di IMITA é rezultadu di MEDU.

Pessoas ku medu ta IMITA tudu kes ki es ta priga na el. Ta imita maridu, mudjer, fidjus, irmons, amigus ki ta proteje-l, etc. etc. etc.

A IMITAÇÃO é rezultadu di MEDU. A IMITAÇÃO ta distrui tamenti LIBRI INICIATIVA.

Na skolas, na kolejus, na universidadi, profesores ta komete erru di sinau studantis omi i mudjer kel ki ta txoma IMITAÇÃO.

Na aulas di pintua i dizenhu, es ta sinau alunus pa kopia, pa pinta imajens di árvoris, kazas, montanhas, animais, etc. Kel la é ka kria. Kel la é IMITA, FOTOGRAFA.

Kria é ka IMITA. Kria é ka FOTOGRAFA. Kria é traduzi, transmiti ku pinxel i ku vida árvoli ki nu gosta, kel belu pordu di sol, alvorser ku se meludias inefável, etc.etc.

Ten kria verdaderu na arti XINEZ I JAPONEZ DI ZEN, na arti abstratu i Semi-Abstratu.

Ka ten interesse pa ninhun pintor xinéz di CHAN i di ZEN IMITA, fotografa. Pintores di Xina i Japon: es ta gosta kria i volta pa kria más vez.

Pintores di ZEN i di CHAN, ka ta imita, es ta KRIA i es é ses trabadju.

Pintores di CHINA i JAPON ka ten interesse pa pinta ô fotografa un mudjer bonitu, es ta gosta transmiti se beleza abstrata.

Pintores di CHINA i JAPON nunka ka ta imita un belu pordu di sol, es ta gosta transmiti na beleza abstrata tudu lisonja di pordu di sol.

Kuzé ki inportanti é ka IMITA, kopia na pretu ô na blanku; kuzé ki inportanti é sinti signifikason fundu di beleza i sabe transmiti-l, má pa kel-li é miste ka ten medu, prigu a regras, a tradison, ô medu di kuzé ki ta fla ô di ralason di profesur.

É URGENTI ki profesores inxina alunus pa dizenvolve poder kreativu.

Resulta absurdú ensina studantis pa IMITA. É midjor ensina-s pa kria.

Ser humanu, desgrasadamente, é un autómatu durmidu inkonsienti, ki sabe simplismenti IMITA.

Nu ta imita roupa di otus i di kel imitaçon ta sai korrentes diferenti di moda.

Nu ta imita kustumis di otus mésmu kantu es sta mariadu.

Nu ta imita vísius, nu ta imita tudu kel ki é absurdú, kel ki sénpri ta vive ta repiti na tenpu, etc.

É miste ki PROFESORES inxina studantis pa pensa pa ses kabésa na forma indipendenti.

Profesores debe oferese pa studantis tudu pusibilidade pa es dexa di ser AUTÓMATAS IMITATIVU.

Profesores debe fasilita pa studantis ótimu oportunidadi pa es dizenvolve poder kreativu.

É URGENTI ki studantis konxe liberdade verdaderu, pa es, sen ninhun medu, pode inxina pensa pa ses kabésa, ku liberdade.

Menti ki ta vive sklavu di KUZÉ KI TA FLA, menti ki ta IMITA, pa medu di viola tradisons, regras, kustumis, etc. Ka é menti kreativu, ka é menti libri.

Menti di pessoas é komu kaza firadu i seladu ku séti selu, kaza undi ki nunka ka pode kontise nada di novu, kaza undi ki sol ka ta entra, kaza undi ki morte i dor so ta reina.

KUZA NOBU so pode kontise undi ki ka ten medu, undi ki ka izisti IMITAÇÃO, undi ki ka izisti prigus na kuzas, na dinherus, na pessoas, na tradisons, na kustumis, etc.

Pessoas ta vive sklavu di intriga, di inveja, di kustumis di família, di hábitus, di dezeju insasiável di ganha pusisons, skala, sobi, trepa pa sima di skada, faze es sinti, etc. etc.

É URGENTI ki PROFESORES inxina ses studantis omi i mudjer, nesesidadi di ka IMITA tudu es orden kaduku i degeneradu di kuzas antigu.

É URGENTI ki ALUNUS prende na skola pa kria ku liberdade, pa pensa ku liberdade, pa sinti ku liberdade.

Alunus ta pasa midjor parti di ses vida na skola ta adkiri INFORMAÇÃO i, no entanto, ka ta resta tenpu pa pensa na tudu es kuzas.

Dez ô kinzi anu na skola ta vive vida di autómatus inkonsienti i es ta sai di skola ku konsiênsia durmidu, má es ta sai di skola ta akredita ma es sta dja disperta.

Menti di ser humanu ta vive imbutilhadu na ideias konservador i reasionariu.

Ser humanu ka pode pensa ku liberdade verdaderu pa mó ki el sta txeu di MEDU.

Ser humanu tene MEDU di vida, MEDU di morte, MEDU di kuzé ki ta fla, di fladu ki ta fladu, di txismografia, di perde enprégu, di viola regulamentus, di ki algen tira se kónjugi ô rube se kónjugi, etc., etc., etc.

Na skola es ta sinau-nu pa IMITA i nu ta sai di skola transformadu na IMITADORES.

Nu ka ten INICIATIVA libri pa mó ki dja sinau-nu pa IMITA, dja sai di bankus di skola.

Pessoas ta IMITA pa mó di medu di kuzé ki otus pesoas pode fla, alunus ta IMITA debidu a ki PROFESORES teni studantis aterorizadu di verdade, es ta amiasa-s a kada istanti, es ta amiasa-s ku un klasifikason mariadu, es ta amiasa-s ku determinadu kastigus, es ta amiasa-s ku ispulson, etc.

Si nu kre di verdadi volta pa ser kriadur na sentidu más konpletu di palavra, nu debe torna konsienti di tudu kel seri di IMITAÇÕES ki desgrasadamente ten-nu prendedu.

Kantu nu sta dja kapaz di konxe tudu seri di IMITAÇÕES, kantu nu dja analiza ku atenson kada un di IMITAÇÕES, nu ta torna konsienti di es i, komu konsekénsia lójiku, ta nase antonsi na nos na forma spontânia, poder di kria.

É miste ki alunus di skola, di koleju ô di universidadi, liberta di tudu IMITAÇÃO pa es torna kriadur di verdade.

Profesores ki ta supõe ekivokadamenti ma alunus miste di IMITA pa prende, ta engana. Kel ki ta IMITA ka ta prende, kel ki ta IMITA ta transforma na un AUTÓMATU i so kel-li.

Ka debe trata di IMITA kel ki auturis di jeografia, fizika, aritimétika, istória, etc., ta fla. IMITA, MEMORIZA, repiti komu papagaiu, é stúpidu, é midjor konpreende ku KONSCIÊNCIA kuzé ki nu sta ta studa.

A EDUKAÇÃO FUNDAMENTAL é a CIÊNCIA DA CONSCIÊNCIA, siênsia ki ta permiti-nu diskubri nos rilason ku seres humanus, ku natureza, ku tudu kuzas.

Menti ki so sabe IMITA é MECÂNICA, é un mákina ki ta funsiona, KA é kriadur, ka é kapaz di kria, ka ta pensa di verdade, so ta repiti i so kel-li.

Profesores debe priokupa ku disperta di KONSCIÊNCIA na kada studanti.

Alunus so ta priokupa ku pasa anu i dipôs… dja fora di skola, na vida prátiku, es ta transforma na enpregaditus di eskritóriu ô makininhus di faze mininus.

Dez ô kinzi anu di studu pa sai transformadu na autómatus ki ta pâpia, matébias studadu ta bai skese poku a poku i, a fin, ka ta resta nada na memória.

Si studantis fazeba KONSCIÊNCIA di matébias studadu, si ses studu ka ta baza unikalmenti na INFORMAÇÃO, na IMITAÇÃO i na MEMÓRIA, otu GALU ta kanta pa es. Es ta sai di skola ku konximentus KONSISTENTI, INUSKISÍVEL, KONPLETU, ki ka ta sta sujimétidu na INFIEL MEMÓRIA.

A EDUKAÇÃO FUNDAMENTAL ta djuda studantis ta disperta ses KONSCIÊNCIA i INTELIGÊNCIA.

A EDUKAÇÃO FUNDAMENTAL ta leba jovens pa kaninhu di REVOLUÇÃO VERDADERU.

Alunus debe insisti pa ki PROFESORES da es a VERDADERU EDUKAÇÃO, a EDUKAÇÃO FUNDAMENTAL.

Ka sufisienti ki alunus sinta na bankus di skola pa resebe informason di algun rei ô di algun géra, é miste algun kuza más, é miste EDUKAÇÃO FUNDAMENTAL pa disperta KONSCIÊNCIA.

É URGENTI ki alunus sai di skola maduru, KONSISTENTI di verdadi, INTELIGENTI, pa es ka transforma na simplis peças automátiku di makinaria sosial.