Traduson Automátiku
La Libre Inisiativa
Milhões di studantis di tudu país na mundu interu ta bai diariamente pa Skóla y pa Universidadi di forma inkonsienti, automátiku, subjetivu, sen sabe pur ki, ni pa ki.
Studantis é obrigadu pa studa Matematika, Fízika, Kímika, Jeografia, etc.
Menti di studantis sta risibi informason diariamente, má nunka na vida es ka ta para un momentu pa pensa pur ki di kel informason, objetivu di kel informason. Pur ki nu ta inxe nos ku kel informason? Pa ki nu ta inxe nos ku kel informason?
Studantis ta vive realmente un vida mekanisista y es ta sabe so ki es ten ki risibi informason inteletual y guarda-l armazenadu na memória infiel, kel li é tudu.
Studantis ka ta pensa nunka sobri kel ki é realmente kel edukason li, es ta bai pa skóla, pa koléjiu ô pa universidadi pamodi es pai ku es mai manda es y kel li é tudu.
Ni studantis, ni profesoris ô profesoras ka ta pensa algun bés pa es pergunta pa es mésmu: Pur ki ami sta li? Pa ki ami ben li? Kuzé ki é realmente verdaderu motivu sigredu ki trázem li?
Profesoris, profesoras, studantis ómis y studantis mudjer, ta vive ku konsiénsia durmida, es ta atua komu verdadeiru autómatu, es ta bai pa skóla, pa koléjiu y pa universidadi di forma inkonsienti, subjetivu, sen sabe realmente nada di pur ki, ô di pa ki.
É nesesáriu pa dexa di ser autómatu, disperta konsiénsia, diskubri pa se mésmu kuzé ki é kel luta tan terível pa pasa izámi, pa studa, pa vive na sertu lugar pa studa diariamente y pasa anu y sufri sustus, angústiás, preokupason, praktika sportis, briga ku konpanherus di skóla, etc., etc., etc.
Profesoris y profesoras debe torna más konsienti pa kopera desdi skóla, koléjiu ô universidadi djuda studantis pa disperta konsiénsia.
É lamentável odja txeu AUTÓMATU sentadu na banku di skólas, koléjius y universidadis, ta risibi informason ki es debe guarda na memória sen sabe pur ki ni pa ki.
Mininus ta preokupa so pa pasa anu; es dja fla es ki es debe pripara pa ganha vida, pa atxa trabadju, etc. Y es ta studa ta forma mil fantasia na ménti ku ruspéitu pa futurú, sen konxe 4 realmente prezenti, sen sabe verdaderu motivu pur kel ki es debe studa fízika, kímika, biolojia, aritmétika, jeografia, etc.
Mininas modernu ta studa pa ten priparason ki ta permiti-s atxa un bon maridu, ô pa ganha vida y sta debidamenti priparadu pa kazu ki maridu bandona es, ô ki es fika viúva ô solterona. Pura fantasia na ménti pamodi realmente es ka sabe kuzé ki ten ki ser es porvini, ni a ki idadi es ten ki móre.
Vida na skóla sta txeu vagú, txeu inkoerenti, txeu subjetivu, mininu ta fazedu prendi bés ki bés sertus matéria ki na vida prátiku ka ta sirvi pa nada.
Oji na dia kel ki inportanti na skóla é pasa anu y kel li é tudu.
Na otus ténpus tinha purlomenus algun kóza más di étika na kel kóza di pasa anu. Gósi ka ten kel ÉTIKA li. Pais di família pode suborna na txeu sigredu profesor ô profesora y mininu ô minina mésmu si é un PÉSIMU STUDANTI, ta pasa anu INEVITABLEMENTI.
Mininas di skóla ta kaba ta fla bóla pa profesor ku prupozitu di PASSA ANO y rezultadu ta kaba ser maraviliozu, mésmu si es ka konpreende ni “J” di kel ki profesor ta sina, di tudu manera es ta sai ben na IZÁMIS y es ta pasa anu.
Ten mininus y mininas txeu intilijenti pa pasa anu. Kel li é kuza di astúsia na txeu kazus.
Un mininu ki pasa vitoriozu sertu izámi (alguns izámi stúpidu) ka signifika ki el ten konsiénsia objetivu verdaderu, sobri kel matéria na kel ki el foi izaminadu.
Studanti ta ripiti komu loru, kotoru ô papagaio y di forma mekaniku kel matéria ki el studa y na kel ki el foi izaminadu. Kel ka é sta AUTO-KONSIDENTI di kel matéria li, kel li é memoriza y ripiti komu lorus ô kotorus kel ki nu prende y kel li é tudu.
Pasa izámi, pasa anu, ka signifika SER Txeu INTILIJENTI. Na vida prátiku nu konxe pesoas txeu intilijenti ki na skóla nunka ka sai ben na izámis. Nu konxe magnífiku skritoris y grandi matematikanti ki na skóla foi pésimu studantis y ki nunka ka pasa ben izámis na gramátika y na matematika.
Nu sabe di kazu di un studanti pésimu na ANATOMIA y ki so dipôs di txeu sufri ki el pode sai ben na izámis di ANATOMIA. Oji na dia kel studanti li é autor di un grandi obra sobri ANATOMIA.
Pasa anu ka signifika nesesariamente ser txeu intilijenti. Ten pesoas ki nunka ka pasa un anu y ki é txeu intilijenti.
Ten algun kóza más inportanti ki pasa anu, ten algun kóza más inportanti ki studa sertus matéria y é prezizamenti ten plena konsiénsia OBJETIVU klaru y luminózu sobri kel matéria ki sta studadu.
Profesoris y profesoras debe sforsa pa djuda studantis pa disperta konsiénsia; tudu sforsu di profesoris y profesoras debe ser dirijidu pa konsiénsia di studantis. É URJENTI ki studantis ta torna plenamenti AUTO-KONSIDENTI di kel matéria ki es ta studa.
Prendi di memória, prendi komu lorus, é sinplismenti ESTÚPIDU na sentidu más konpletu di palavra.
Studantis ta obridu pa studa materiál difísil y pa armazena es na es memória pa “PASSA ANO” y dipôs na vida prátiku kel matéria li ka ta kaba ser útil so, má tanbé es ta skese pamodi memória é infiel.
Mininus ta studa ku prupozitu di konsigi, inprégu y ganha vida y más tardi si es ten sorti di konsigi el kel inprégu li, si es ta torna profisional, médiku, abogadu, etc., uniku kuza ki es ta konsigi é ripiti mésmu stória di sinpri, es ta kaza, es ta sufri, es ten fidju y es ta móre sen disperta konsiénsia, es ta móre sen ten konsiénsia di es própiu vida. Kel li é tudu.
Mininas ta kaza, es ta forma es lár, es ten fidju, es ta briga ku vizinhus, ku maridu, ku fidju, es ta divorsia y es ta volta kaza, es ta enviuva, es ta torna vélhu, etc. y finalmenti es ta móre dipôs di vive DURMIDU, INKONSIDENTI, ta ripiti komu sinpri mésmu DRAMA DOLORÓZU di izisténsia.
PROFESORIS y PROFESORAS di skóla ka kre da kuta kabal di ki tudu seres umanus ten konsiénsia durmida. É urjenti ki profesoris di skóla tanbé disperta pa ki es pode disperta studantis.
Ka ta sirvi pa nada inxe nos kabésa di teorías y más teorías y di sita Dante, Omero; Virgílio, etc., si nu ten konsiénsia durmida si nu ka ten konsiénsia objetivu, klaru y perfétu sobri nos mésmu, sobri kel matéria ki nu ta studa, sobri vida prátiku.
Di kuzé ki ta sirvi edukason si nu ka torna kriadoris, konsienti, intilijenti di verdadi?
Edukason verdaderu ka ta konsisti na sabe li y skrevi. Kualker mintékatu, kualker tonti pode sabe li y skrevi. Nu prizisa ser INTILIJENTI y INTILIJÊNSIA ta disperta so na nos kantu ta disperta KONSIÊNSIA.
Umanidadi ten noventa y séti pursentu di SUBCONSIÊNSIA y três pursentu di KONSIÊNSIA. Nu prizisa disperta KONSIÊNSIA, nu prizisa konvéti SUBCONSIDENTI na KONSIDENTI. Nu prizisa ten un sentu pursentu di konsiénsia.
Ser umanu ka ta sonha so kantu se korpu fíziku ta durmi, má tanbé el ta sonha kantu se korpu fíziku ka ta durmi, kantu el sta na stadu di vijília.
É nesesáriu pa dexa di sonha, é nesesáriu pa disperta konsiénsia y kel prosesu di disperta debe kumesa desdi lár y desdi skóla.
Sforsu di profesoris debe ser dirijidu pa KONSIÊNSIA di studantis y ka uníkamenti pa memória.
Studantis debe prendi pa pensa pa ses mésmu y ka uníkamenti pa ripiti komu lorus ô kotorus kel teorías alhénu.
Profesoris debe luta pa kaba ku médu pa studantis.
Profesoris debe permiti pa studanti, liberdade di disentí y kritika sanamenti y di forma konstrutivu tudu teorías ki es ta studa.
É absurdu pa obriga es pa aseita di forma DOGMÁTIKA tudu teorías ki sta sinadu na skóla, koléjiu ô universidadi.
É nesesáriu ki studantis bandona médu pa ki es prende pa pensa pa ses mésmu. É urjenti ki studantis bandona médu pa ki es pode analiza teorías ki es ta studa.
Médu é un di barreira pa intilijênsia. Studanti ku médu KA ta atreve pa disentí y aseita komu artigu di FE SIEGA, tudu kel ki ta fla diferenti autoris.
Ka ta sirvi pa nada ki profesoris ta papia di intripides si es mésmu ten médu. Profesoris debe sta libri di temor. Profesoris ki ten médu pa krítika, pa kel ki ta fla, etc., KA pode ser verdadeiramente intilijenti.
Verdaderu objetivu di edukason debe ser kaba ku médu y disperta konsiénsia.
Di kuzé ki ta sirvi pasa izámis si nu kontinua midjózu y inkonsienti?
Profesoris ten dever di djuda studantis desdi bankus di skóla pa ki es ser útil na vida, má enkuantu ki izisti médu ninhén pode ser útil na vida.
Pessoa txén di temor ka ta atreve pa disentí di opinion alhénu. Pessoa txén di temor ka pode ten libri inisiativa.
É funson di tudu profesor, evidentemente, di djuda tudu y kada un di alunus di se skóla pa sta konpletamenti libri di médu, a fin di ki es pode atua di forma spontáneu sen nesesidadi di ki es fla es, di ki es manda es.
É urjenti ki studantis dexa médu pa ki es pode ten libri inisiativa spontánea y kriadora.
Kantu studantis pur inisiativa própiu, libri y spontânea pode analiza y kritika librementi kel teorías ki es ta studa, es ta dexa enton di ser mérus entis mekaniku, subjetivu y stúpidu.
É urjenti ki izisti libri inisiativa pa ki surji intilijensia kriadora na alunus y alunas.
É nesesáriu da libertadi di ESPRISON KRIADORA spontánea y sen kondisionamentu di ninhun spésie, pa tudu alunus y alunas a fin di ki es pode torna konsienti di kel ki es ta studa.
Libri podér kriativu so pode manifesta kantu nu ka ten médu pa krítika, pa kel ki ta fla, pa férula di profesor, pa regras etc. etc. etc.
Ménti umanu sta deneradu pur médu y dogmatizmu y el ta torna URJENTI rijenera-l pur mediu di libri inisiativa spontânea y libri di médu.
Nu prizisa torna konsienti di nos, própiu vida y kel prosesu di disperta debe kumesa desdi mésmu bankus di skóla.
Di poku nu ten ki sirvi skóla si nu sai di el inkonsienti y durmidu.
Abolison di médu y libri inisiativa ta da orijen pa ason spontânea y puru.
Pur libri inisiativa alunus y alunas debe ten direitu na tudu skóla pa diskuti na asonbléa tudu teorías ki sta studadu.
So asi pur midiu di libertason di temor y libertadi di diskuti, analiza, MEDITA, y kritika sanamenti kel ki nu sta studa, nu pode torna konsienti di kel matéria li y ka mérumenti lorus ô kotorus ki ta ripiti kel ki ta akumula na memória.