Traduson Automátiku
La Menti
Através di spiriénsia, nu pode konfirma ma é inposível konprende Kel kuza ki ta txoma AMOR, té ki nu ten konprendedu di forma INTEGRAL kel prubléma konplexu di MENTI.
Kes ki ta imajina ma MENTI é SÉREBRU, es sta totalmenti enganadu. MENTI é ENERJÉTICA, sutil, el pode indipendisa di MATÉRIA, el pode, na sertu stadu ipnótiku ô duranti sonu normal, transporta pa lugaris más remotu pa odja i obi kel ki sta kontise na kes lugaris li.
Na laboratórius di PARAPSIKOLOJIA ta fazedu spiriénsia notável ku sujétus na stadu IPNÓTIKU.
Tantu sujétu na stadu IPNÓTIKU pode informa ku minúsia di detalhis sobri akontesimentus, pesoas i situason ki, duranti ses transi ipnótiku, staba ta kontise na distánsia remotas.
Sientífikus pode verifika dipôs di kes spiriénsia, rialidadi di kes INFORMAÇÕES. Es pode konproba rialidadi di fetus, izatidão di AKONTESIMENTUS.
Ku es spiriénsia di laboratórius di PARAPSIKOLOJIA, sta totalmenti dimostradu, pa observason i spiriénsia, ma SÉREBRU ka é MENTI.
Riamenti i di tudu verdadi, nu pode fla ma menti pode viaja através di ténpu i di spasu, indipendentementi di sérebro, pa odja i obi kuzas ki sta kontise na lugaris distanti.
RIALIDADI di EXTRA-PERSEPSÕES SENSORIAL sta dja ABSOLUTAMENTI dimostradu i so un louku di ata ô un idiota, ki pode akontese nega rialidadi di EXTRA PERSEPSÕES.
Sérebro sta fetu pa ilabora pensamentu, má ka é pensamentu. Sérebro é so instrumentu di MENTI, ka é menti.
Nu meste studa fundu menti si é pa verdadi nu kre konxe di forma INTEGRAL kel kuza ki ta txoma AMOR.
Mininus i jovens, omi i mudjer, ten mentis más elástiku, dústil, prôntu, alerta, etc.
Tantu mininu i joven ki ta gosta pergunta ses pais i profesoris, sobri tal ô kual kuza, es ta deseja sabe más, es kre sabe i pur isu es ta pergunta, observa, es ta odja sertu detalhis ki adultus ta dispreza ô ka ta persebe.
Konforme ta pasa anus, konforme nu ta avansa na idadi, menti ta ba ta kristaliza puku-puku.
Menti di ansions sta fixu, petrifikadu, dja ka ta muda, nem ku kanhonasus.
Bédjus dja é asina i asina es ta more, es ka ta muda, tudu es ta aborda di un pontu fixu.
“XOXERA” di bédjus, ses prikonseitu, ideias fixas, etc., ta parse tudu djuntu un ROXA, un PIEDRA ki ka ta muda di ninhun manera. Pur isu ki ta fla dizadu vulgar “JÉNIU I FIGURA TÉ SÉPULTURA”.
Ta torna URGENTI ma profesoris i profesoras enkaregadu di forma PERSONALIDADI di alunos i alunas, studa fundu menti, pa es pode orienta novu jerason inteligente.
É durosu konprende fundu, kuma através di ténpu, MENTI ta ba ta petrifika puku-puku.
MENTI é matador di REAL, di kel verdaderu. MENTI ta distrui AMOR.
Ken ki ta txiga bédju dja ka é kapaz di AMA purki ses menti sta txinu di spiriénsia durosu, prikonseitu, ideias fixas kuma ponta di asu, etc.
Ezisti pa li, bédjus verdi ki ta kre ma es ta kapaz di AMA INDA, má kel ki ta kontise é ma kes bédjus li sta txinu di paixões seksual senil i es ta konfunde PAIXÃO ku AMOR.
Tudu “BÉDJU VERDI” i “TUDU BÉDJA VERDI” ta pasa pa stadu lujuriosu pasional grandi antis di more i es ta kre ma kel-li é AMOR.
AMOR di bédjus é inposível purki menti ta distrui-l ku ses “XOXERAS” IDEIAS FIXAS”, PRIKONCEITUS”, “SÉLUS”, “SPIRÍENSIAS”, LEMBRANSAS”, paixões seksual, etc. etc. etc.
MENTI é pior inimigu di AMOR. Na país SUPERSIIVILIZADU AMOR dja ka ezisti purki menti di gentis so ta xeira fábrika, kontas di banku, gazulina i seluloide.
Ezisti txeu garrafa pa menti i menti di kada pessoa sta mutu ben imbarafadu.
Uns ten MENTI imbarafadu na KOMUNISMU ABOMINÁVEL, otus ten-l imbarafadu na CAPITALISMU diskaradu.
Ten kes ki ten MENTI IMBARAFADU na sélu, na ódiu, na dizeju di ser riku, na bon posison sosial, na pesimismu, na apegu a determinadu pesoas, na apegu a ses própi sufrimentus, na ses prublémas di família, etc. etc. etc.
Gentis ta gosta imbarafadu MENTI, Raru é kes ki ta rizolve di verdadi volta pedasus garrafa.
Nu meste LIBERTA, MENTI, má gentis ta agrada skravidón, é mutu raru atxa algin na vida ki ka ten MENTI ben imbarafadu.
Profesoris i profesoras debe sina ses alunos i alunas tudu es kuza li. Debe sina novu jerason invistiga ses própi menti, observa-l, konprende-l, so asina, através di KONPRENSON fundu, nu pode evita ma menti ta kristaliza, ta kongela, ta imbarafadu.
Úniku kuza ki pode transforma mundu é kel kuza ki ta txoma AMOR, má menti ta distrui AMOR.
Nu meste STUDA nos própi menti, observa-l, invistiga-l profundamenti, konprende-l verdadeiramenti. So asina, so fazendu amos di nos mésmu, di nos própi menti, nu ta mata matador di AMOR i nu ta ser felis di verdadi.
Kes ki ta vive ta fantasia a luta sobri AMOR, kes ki ta vive ta faze prójitus sobri AMOR, kes ki kre ma AMOR opera di akordu ku ses gostus i disgostus, prójitus i fantazias, normas i prikonseitus, lembransas i spiriénsias, etc., nunka es ka ta pode sabe rialmenti kuzé ki é AMOR, di fetu es transforma na inimigus di AMOR.
É nesesáriu konprende di forma INTEGRAL kuzé ki é prosesus di menti na stadu di akumulason di spiriénsia.
Profesor, profesora ta renguga txeu bes di forma justu, má as ves stúpidamenti i sen verdaderu motivu, sen konprende ma tudu rengugu injustu ta fika depozita na menti di studantis, rizultadu di un prosedédu enganadu sima kel-li, ta kustuma ser pérda di AMOR pa PROFESOR, pa PROFESORA.
MENTI ta distrui AMOR i es é algun kuza ki PROFESORIS i PROFESORAS di skolas, Koléjius i universidadis ka debe skrèse nunka.
É nesesáriu konprende fundu tudu kes prosesu mental ki ta kaba ku beleza di AMOR.
Ka ta basta ser pai ô mai di família, ten ki sabe AMA. Pais i mais di família ta kre ma es ta ama ses fidjus purki es ten-es, purki é ses, purki es ta posui-es, kuma ken ki ten un bisikléta, un karu, un kaza.
Kel sintidu di poseson di dipendénsia, ta kustuma konfunde ku AMOR, má nunka el pode ser AMOR.
Profesoris i profesoras di nos sugundu lar ki é skola, ta kre ma es ta ama ses disíplus, ses disíplinas, purki es ta pertense-s kuma tal, purki es ta posui-es, má kel-li ka é AMOR. Sintidu di poseson ô dipendénsia KA É AMOR.
MENTI ta distrui AMOR i so konprendendu tudu funsionalismu enganadu di menti, nos forma absurdu di pensa, nos maus kustumis, hábitus automátiku, mekanista, manera enganadu di odja kuzas, etc., nu pode txiga vivensia, spirimenta di VERDADI kel ki ka ta pertense na ténpu, kel ki ta txoma AMOR.
Kés ki kre ma AMOR transforma na un pisa di ses própi mákina rutináriu, kes ki kre ma AMOR ta kaminha pa karil enganadu di ses própi prikonseitu, apetensia, temoris, spiriénsia di vida, módu egoísta di odja kuzas, forma enganadu di pensa, etc., es ta kaba di fetu ku AMOR purki es nunka ka ta dexa submete.
Kes ki kre ma AMOR funsiona kuma AMI N KRE, kuma AMI N TA DIZEJA, kuma AMI N TA PENSA, es ta perde AMOR purki KUPIDU, DIUS di AMOR, ka sta dispostu nunka ta dexa skraviza pa AMI.
Ten ki kaba ku AMI, ku MI MÉSME, ku SI MÉSME pa ka perde mininu di AMOR.
AMI é un manxé di lembransas, apetensia, temoris, ódius, paixões, spiriénsias, egoísmus, envidias, kudísias, lujúria, etc. etc. etc.
So konprendendu kada difétu pa aparti; so studandu-l, observandu-l diretamenti, ka so na rijon intelektual, má tanbe na tudu nível subkonxenti di menti, kada difétu ta bai ta dizaparese, nu ta ba ta more di mumentu en mumentu. Asina i so asina nu ta atinji dizintegrason di AMI.
Kes ki kre imbarafadu AMOR dentu di garrafa orível di ami, es ta perde AMOR, es ta fika sen el, purki AMOR nunka ka ta pode ser imbarafadu.
Dizgrasadu, gentis ta kre ma AMOR ta konporta di akordu ku ses própi hábitus, dizejus, kustumis, etc., gentis ta kre ma AMOR ta submete AMI i kel-li é kompletamenti inposível purki AMOR ka ta obedesé AMI.
Pares di inamoradus, ô midjór nu fla apaixonadus, ta imajina ma AMOR debe marxa fielmenti pa karil di ses própi dizejus, konkupisénsia, erros, etc., i na es-li es sta totalmenti enganadu.
Nu papia di dos!, ta fla inamoradus ô apaixonadus seksualmenti, ki é kel ki más ta abunda na es Mundu, i dipôs ta ben palikason, prójitus, anseios i suspiros. Kada un ta fla algun kuza, ta spui ses prójitus, ses dizejus, ses manera di odja kuzas di vida i ta kre ma AMOR ta move kuma un mákina di ferukarril pa karil di asu traçadu pa menti.
Kuma enganadu ki ta anda kes Inamoradus ô apaixonadus!, kuma lonji ki es sta di rialidadi.
AMOR ka ta obedesé AMI i kantu kunjujis ta kre pô-l kadénas na kódu i submete-l, el ta fuje ta dexa par na dizgrasa.
MENTI ten mau gostu di konpara. Omi ta konpara un nóvia ku otu. Mudjer ta konpara un omi ku otu. Profesor ta konpara un alunu ku otu, un aluna ku otu, kuma si tudu ses alunos ka méréseba mésmu aprésiu. Rialmenti tudu konparason é ABOMINÁVEL.
Ken ki ta kontempla un ponenti di sol bunita i ta konpara-l ku otu, ka sabe rialmenti konprende beleza ki el ten antis di ses odju.
Ken ki ta kontempla un montanha bunita i ta konpara-l ku otu ki el odja onti, ka sta rialmenti konprendendu beleza di montanha ki el ten antis di ses odju.
U ki ezisti KONPARASON ka ezisti AMOR VERDADERU. Pai i Mai ki ta ama ses fidjus di verdadi, nunka es ka ta konpara-s ku ninhun, es ta ama-s i é so kel-li.
Spósu ki rialmenti ta ama ses spóza, nunka ka ta komete erru di konpara-l ku ninhun, el ta ama-l i é so kel-li.
PROFESOR ô Profesora ki ta ama ses alunos i alunas nunka es ka ta diskrimina-s, nunka es ka ta konpara-s entre si, es ta ama-s di verdadi i é so kel-li.
Menti Divididu pa konparasons, menti sklavu di DUALISMU, ta distrui AMOR.
Menti divididu pa bataja di opustus ka é kapaz di konprende kel nóvu, ta petrifika, ta kongela.
MENTI TEN TZEU PROFUNDIDADES, Rijons, terrenus subkonxenti, rekonvekus, má kel midjór é ESSÊNSIA, KONSIÊNSIA i el sta na Sentru.
Kantu DUALISMU ta kaba, kantu menti ta toma INTEGRAL, SERENU, KIETU, PROFUNDU, kantu dja ka ta konpara, ntôs ta disperta ESSÊNSIA, KONSIÊNSIA i es debe ser objetivu verdaderu di IDUKASON FUNDAMENTAL.
Nu distingi entre OBJETIVU i SUBJETIVU. Na OBJETIVU ten konsiénsia disperta. Na SUBJETIVU ten Konsiénsia durmida, SUBKONSIÊNSIA.
So KONSIÊNSIA OBJETIVU pode goza KONXIMENTU OBJETIVU.
Informason intelektual ki atualmenti ta risibe Alunos i Alunas di tudu Skolas, Koléjius i Universidadis, é SUBJETIVU sentu pur sentu.
KONXIMENTU OBJETIVU ka ta pode ser adquíridu sen KONSIÊNSIA OBJETIVU.
Alunos i Alunas debe txiga primeru na AUTOKONSIÊNSIA i dipôs na KONSIÊNSIA OBJETIVU.
So pa KAMINHU DI AMOR nu pode txiga na KONSIÊNSIA OBJETIVU i KONXIMENTU OBJETIVU.
É nesesáriu konprende PRUBLEMA KONPLEXU DI MENTI si é pa verdadi nu kre kaminha pa KAMINHU DI AMOR.