Bai pa kontiúdu

La Sinplisidadi

É urjenti, é indispensável dizenvolve konprendeson kriadora pamodi el ta traga pa ser umanu verdaderu libertadi di vive. Sen konprendeson é inposível atinji fakuldadi oténtiku di kritika di análizi profundu.

Mestri ku mestra di skolas, koléjius ku universidadi debe konduzi ses alunus ku alunas pa kaminhu di konprendeson autokrítiku.

Na nos kapitlu pasadu dja nu studa largura prosesus di inveja i si nu kre kaba ku tudu matizis di jelus, ja se relijiozus, pasional, etc. nu debe faze plena konsiénsia di kel ki inveja é diritu, pamodi so ta konprende fundu i na forma íntima prosesus infinitu di inveja, nu ta logra kaba ku jelus di tudu tipu.

Jelus ta distrui kazamentus, jelus ta distrui amizadis, jelus ta provoka geras relijiozas, ódius fratisidas, asasinatus i sufrimentus di tudu spési.

Inveja ku tudu ses matizis infinitu ta skonde trás di propózitus sublimi. Iste inveja na kel ki ten informason sobri izisténsia di santus sublimi. Mahatmas ô Gurus, ta deseja tanbe sai santu. Iste inveja na filantropu ki ta sforsa pa supera otus filantropus. Iste inveja na tudu indivídu ki ta kusidja virtudis pamodi el tene informason, pamodi na se menti ten dadus sobri izisténsia di indivídu sagradu txinu di virtudis.

Dizeju di ser santu, dizeju di ser virtuozu, dizeju di ser grandi ten pa fundamentu inveja.

Santus ku ses virtudis dja kaza txeu danu. Nu ta lenbra kasu di un ómi ki asi mesmu el ta konsideraba mutu santu.

Na sertu okazion un puéta famintu ku mizéraveli toka na se porta pa po na se mon un versu bunitu spesialmenti dedikadu pa santu di nos relatadu. Puéta so ta speraba un moneda pa kunpra alimentus pa se korpu izgotadu ku envelhecidu.

Tudu imajinaba puéta ménus un insultu. Gradi foi se surpriza kantu santu ku mirada piadoza ku senhu frunzidu txera porta ta fla pa infeliz puéta: “fora di li amigu, lonji, lonji… mi n ka gosta di kes kuzas li, n ta detesta lizonja… n ka gosta di vanidadis di mundu, es vida li é iluson… mi n ta sigui senda di humildadi ku di modéstia. Infeliz puéta ki so ta dizijaba un moneda en vez di es el risibi insultu di santu, palavra ki ta mangua, bofetada, i ku korason doli ku lira benta pidasus el bai pa ruas di sidadi ribandadu… ribandadu… ribandadu.

Novi jerason debe levanta riba di bazi di oténtiku konprendeson pamodi es é totalmenti kriadora.

Memória ku lenbransa ka é kriadoras. Memória é sepultura di pasadu. Memória ku lenbransa é morti.

Konprendeson verdaderu é fator psikolójiku di libertason total.

Lenbransas di memória nunka pode traga nu verdaderu libertason pamodi pertensi pa pasadu i purtantu es sta mortu.

Konprendeson ka é kuza di pasadu nin tanpu di futuru. Konprendeson pertensi pa momentu ki nu sta ta vive li i agóra. Memória tanpri ta traga ideia di futuru.

É urjenti studa siénsia, filozofia, arti ku relijion, mas ka debe kunfia studus pa fidelidadi di memória pamodi es ka é fiel.

É absurdu dipozita kunhesimentus na sepultura di memória. É stupidu intera na fosa di pasadu kunhesimentus ki nu debe konprende.

Nu nunka pode pronunsia kontra studu, kontra sabedoria, kontra siénsia, mas ta rezultadu inkongruenti dipozita jóias vivas di kunhesimentu entre sepultura koronpidu di memória.

Ta faze nesesáriu studa, ta faze nesesáriu invístiga, ta faze nesesáriu analiza, mas nu debe medita profundamenti pa konprende na tudu nível di menti.

Ómi verdaderamenti sinplis é profundamenti konprensivu i tene menti sinplis.

Inportanti na vida ka é kel ki nu tene akumuladu na sepultura di memória, ma sim kel ki nu ten konprendedu n so na nível inteletual ma tanbe na diferenti terrenus subkonsienti inkonsienti di menti.

Siénsia, saber, debe kunverte na konprendeson imediata. Kantu kunhesimentu, kantu studu dja transforma na konprendeson kriadora oténtiku nu pode konprende anton tudu kuzas di inediatu pamodi konprendeson ta faze imediata, instantánea.

Na ómi sinplis ka iziste komplikasons na menti pamodi tudu komplikason di menti ta debe pa memória. YO makiavéliku ki nu ta transporta drentu é memória akumulada.

Spiriénsia di vida debe transforma na konprendeson verdaderu.

Kantu spiriénsia ka ta kunverte na konprendeson, kantu spiriénsia kontinua na memória ta konstitui podridon di sepultura sobri kel ki ta arde flama fátua ku luciferika di inteletu

É nesesáriu sabe ki inteletu animal dizprovidu totalmenti di tudu ispiritualidadi é tãn so verbalizacion di memória, kandela sepulkral ta arde sobri loza funeral.

Ómi sinplis tene menti libri di spiriénsia pamodi kes dja volta konsiénsia, dja transforma na konprendeson kriadora.

Morti ku vida ta atxa íntimamenti asosiadu. So ta mure gron ta nase planta, so ta mure spiriénsia ta nase konprendeson. Es é un prosesu di oténtiku transformason.

Ómi komplikadu tene memória txinu di spiriénsia.

Es ta dimunstra se falta di konprendeson kriadora pamodi kantu spiriénsia é interamenti konprendedu na tudu nível di menti ta dexa di iziste komu spiriénsia i ta nase komu konprendeson.

É nesesáriu primeru spirimenta, mas nu ka debe keda na terrenu di spiriénsia pamodi anton menti ta komplika i ta torna difísil. É nesesáriu vive vida intensamenti i transforma tudu spiriénsia na konprendeson kriadora oténtiku.

Kel ki ta supoe ivokadamenti ki pa ser konprensivus sinplis i sinsedu nu tene ki abandona mundu, kunverte na limusnerus, vive na txosas izolada i uza taparabus en vez di tragi elegante, es ta sta totalmenti ivokadu.

Txeu anakoreta, txeu ermitanhu solitariu, txeu mendigu, tene mentis komplikadísimas i difísil.

É inútil afasta di mundu i vive komu anakoreta si memória sta txinu di spiriénsia ki ta kondisiona flui libri di pensamentu.

É inútil vive komu ermitanhus krê leba vida di santus si memória sta txinu di informasons ki n ka ten sidu devidamenti kunprendedu, ki n ka ten fazedu konsiénsia na diferenti rikovekus, pasillus ku rejions inkonsienti di menti.

Ken ki transforma informasons inteletual na verdaderu konprendeson kriadora, ken ki transforma spiriénsia di vida na verdaderu konprendeson di fundu nada es tene na memória, ta vive di momentu na momentu txinu di plénitud verdaderu, es dja volta sinplis i sinsedu anke es ta vive na rizidénsia sumptuosa i drentu di perímitru di vida urbanu.

Mininus pikinoti antis di séti anus sta txinu di sinsedézi i bunitesa interior verdaderu di dovidu ki so ta spresa através di es viventi ISÉNSIA di vida na ausénsia total di YO PSIKOLÓJIKU.

Nu debe rikunquista infánsia perdidu, na nos korason i na nos menti. Nu debe rikunquista inosénsia si é ki di verdadi nu kre ser filis.

Spiriénsia ku studu transformadu na konprendeson di fundu ka ta dexa rezídu na sepultura di memória i anton, nu ta faze sinsedu, sinplis, inosenti, filis.

Meditason di fundu sobri spiriénsia ku kunhesimentu adkiridu, autokrítika profundu, psikoanalizi íntimu ta kunverte, ta transforma tudu na konprendeson kriadora profundu. Es é kaminhu di oténtiku filisidadi nasidu di sabedoria i amor.