Traduson Automátiku
Autoridadis
Governu ten AUTORIDADI, STADU ten AUTORIDADI. Polísia, lei, soldadu, pais di família, profesoris, gias relijiozus, etc., ten AUTORIDADI.
Iste dôs tipu di AUTORIDADI. Priméru, AUTORIDADI SUBCONSCIENTI. Sigundu, AUTORIDADI CONSCIENTI.
Ka ta sirbi nada AUTORIDADIS INCONSCIENTIS ô SUBCONSCIENTIS. Nu meste ku URGÊNCIA AUTORIDADIS AUTOCONSCIENTIS.
AUTORIDADIS INCONSCIENTIS ô SUBCONSCIENTIS enxe mundu di lágrimas y dor.
Na kaza y na skóla AUTORIDADIS INCONSCIENTIS ta abuza di AUTORIDADI pamodi é INCONSCIENTIS ô SUBCONSCIENTIS mésmu.
Pais y profesoris inconscienti, oji pa oji, é sô guia ségu di ségu y sima sagrada skritura ta fla, tudu ta bai para di kabéza na abismu.
Pais y profesoris inconscienti ta obriga-nu duranti infância pa faze kuzas absurdu» má es ta konsidera lójiku. Es ta fla ma kel-li é pa nu ben.
Pais di família é AUTORIDADIS INCONSCIENTIS sima ta mostra kel fétu di trata fidjus sima lixu, sima si es éra seres superioris a spési umana.
Profesoris y professoras ta kaba ta odia sertu alunus ô alunas, y ta mima ô ta konsenti otus. Asvês es ta kastiga duru kualkér studanti odiadu até mému kantu kel últimu-li ka é un perversu y ta premia ku klasifikasons magnífiku txeu alunus ô alunas konsentidu ki verdadi ka ta merese-s.
Pais di família y profesoris di skóla ta dita normas eradu pa mininus, mininas, jovens, senhoritas, etc.
AUTORIDADIS ki ka ten AUTOCONSCIÊNCIA sô kuzas absurdu ki es pode faze.
Nu meste AUTORIDADIS AUTO-CONSCIENTIS. Pa intende pa AUTO- CONSCIÊNCIA é KONXIMENTU INTÉGRU DI SI MÉSME, kel konximentu total di tudu nos VALORIS INTERNU.
Sô kel ki ten di verdadi plenu konximentu di SI MÉSME, sta kordadu di forma intégru. Kel-li é ser AUTO-CONSCIENTI.
Tudu mundu ta kre ma é AUTO-KONXE-S, má é mutu difísil atxa na vida un algen ki rialmenti ta konxe si mésmu. Algen ten sobri si mésmu konceitus totalmenti eradu.
Konxe si mésmu ta rikeri grandis y teríveis AUTO-ESFORSUS. Sô através di KONXIMENTU DI SI MÉSME NU TA TXIGA VERDADERAMENTE a AUTO-CONSCIÊNCIA.
ABUZU di AUTORIDADI ta debe-S a INCONSCIÊNCIA. Nun AUTORIDADI AUTO-CONSCIENTI ka ta txiga más a ABUZU di AUTORIDADI.
Alguns filósofus sta kontra tudu AUTORIDADI, es ta detesta AUTORIDADIS. Un manera di pensa símijanti é FALSU pamodi na tudu kel ki kriadu, désdi mikróbi ti sol, ten skálas y skálas gradus y gradus, forsa superioris ki ta kontrola y ta diriji y forsa inferioris ki ta ser kontroladu y dirijidu.
Na un simpli funil di abéja ten autoridadi na RAINHA. Na kualkér formigeru ten autoridadi y leis. Distruison di prinsípiu di AUTORIDADI ta konduzi a ANARKIA.
AUTORIDADIS di es ténpus krítiku ki nu sta vive é INCONSCIENTIS y é klaru ma debi a kel fétu PSICOLÓJIKU, es ta skraviza, ta prendi, ta abuza, ta kauza dor.
Nu meste MESTRIS, instrutoris ô gias spiritual, autoridadis di gobernu, pais di família, etc., plenamenti AUTO-CONSCIENTIS. Sô asina nu pode faze di verdadi un MUNDU MIÓ.
É stúpidu fla ma ka meste mestris y gias spiritual. É absurdu diskonxe prinsípiu di AUTORIDADI na tudu kel ki kriadu.
Kel-lis ki é AUTO-SUFICIENTI, ORGULHOZU, ta opina ma MESTRIS y GIAS SPIRITUAL, KA STA PRESIZA.
Nu debe rikonxe nos própiU NATAL y MISÉRIA. Nu debe intende ma nu meste AUTORIDADIS, MESTRIS, INSTRUTORIS SPIRITUAL, etc. MÁS AUTO-CONSCIENTIS pa podi diriji-nu, djuda-nu y guia-nu ku sabedoria.
AUTORIDADI INCONSCIENTI di MESTRIS ta distrui poder kriador di alunus y alunas. Si alunu pinta, mestre inconscienti ta fla-l kel ki é debe pinta, árbori ô paisaji ki é debe kópia y alunu aterorizadu ka ta atreve sai di normas mekániku di mestre.
Kel-li ka é kria. É preziso ki studanti vira kriador. Ki é kapás di sai di normas inconscienti di MESTRE INCONSCIENTI, pa ki é pode transmiti tudu akel ki é ta sinti ku rilason a árbori, tudu enkantu di vida ki ta sirkula pa folas trémulu di árbori, tudu si signifikason fundu.
UN MESTRE CONSCIENTI ka ta opô-S a libertadora kriadur di spritu.
MESTRIS ku AUTORIDADI CONSCIENTI, nunka ta mutila mentes di alunus y alunas.
Mestres INNCONSCIENTIS ta distrui ku si AUTORIDADI menti y intelijência di alunus y alunas.
MESTRIS ku AUTORIDADI INCONSCIENTIS, sô sabe kastiga y dita normas stúpidu pa ki alunus ta porta ben.
MESTRIS AUTO-CONSCIENTIS ta inxina ku suma pasiensia si alunus y alunas, ta djuda-s pa intende si difikuldadis individual, pa ki intindendu es pode trancede tudu si erus y avansa triunfalmenti.
AUTORIDADI CONSCIENTI ô AUTO-CONSCIENTI nunka pode distrui INTELIJÊNCIA.
AUTORIDADI INCONSCIENTI ta distrui INTELIJÊNCIA y ta kauza danus gravis a alunus y alunas.
Intelijência sô ta bin pa nósi kantu nu goza di verdaderu libertadi y MESTRIS KU AUTORIDADI AUTO-CONSCIENTI sabe di verdadi rispeta LIBERTADI KRIADORA.
MESTRIS INCONSCIENTIS ta kre ma tudu es sabe y ta atropela libertadi di studantis ta kastra-s intelijência ku si normas sen vida.
Mestres AUTO-CONSCIENTIS SABE ma ka SABE y até ta da-S luxu di inxina ta observa kapasidadis kriadora di si disípulus.
É preziso ki studantis di skólas, koléjius y universidadis, pasa di simpli kondison di autómatas disiplinadu, pa brilanti pozison di seres intelijenti y libri pa ki es pode enfrenta ku tudu susésu tudu difikuldadi di izistência.
Es-li ta rikeri MESTRIS AUTO-CONSCIENTIS, konpetenti ki rialmenti ta interesa pa si disípulus, mestris ki sta ben pagadu pa ki es ka ten angustias monetáriu di ninhun spési.
Dizgrasdamenti tudu MESTRE, tudu pai di família, tudu alunu, ta kre si mésmu AUTO-CONSCIENTI. DISPERTU y kel-li é si más GRANDI ERU.
É mutu raru atxa na vida algun pessoa AUTO-CONSCIENTI y DISPERTA. Algen ta sunha kantu korpu durmi y ta sunha kantu korpu sta na stadu di vijília.
Algen ta maneja karus, sunhandu; ta trabadja sunhandu; ta anda pa ruas sunhandu, ta vive a tudu óra sunhandu.
É mutu natural ki un profesor ta skese guarda-sol ô ki na karu taixa abandunadu algun livru ô si karta. Tudu kel-li ta susede pamodi profesor ten konsiência durmídu, ta sunha…
É mutu difísil ki gentis ta aseita ma es sta, durmídu, tudu mundu ta kre si mésmu dispertu. Si algen aseitaba ma ten si konsiência durmídu, é klaru ki désdi kel mésmu momentu ta kumesaba korda.
Alunu ô aluna ta skese na kaza livru, ô kadernu ki ten ki leba pa skóla, un diskesimentu di es-lis ta parse mutu normal y é-l, má ta indika, ta sinála, stadu di sonhu na ki konsiência umana sta.
Pasajerus di kualkér servis di trasporte urbanu, ta kustuma pasa asvês di rua, staba durmídu y kantu es korda es ta bin da konta ma es pasa di rua y ki gósi ta toka-s volta a pé txeu ruas.
Rara bês na vida ser umanu sta dispertu rialmenti y kantu é sta siké pa un momentu, sima na kazus di infinitu terror, é ta odja pa un momentu si mésmu di forma INTÉGRU. Kel momentus-li é iniskesível.
Omi ki ta volta pa si kaza dipôs di ten perkorre tudu cidade, é mutu difísil ki é ta inkuara di forma minúsiozu tudu si pensamentus, incidentis, pessoas, kuzas, ideias, etc. etc. etc. kantu ta purba inkuara, ta atxa na si memória grandis lagunas ki ta korresponde prisizamenti a stadus di sonhu más fundu.
Alguns studantis di psikolojia ten proponi vive ALERTA di momentu na momentu, má di repenti es ta durmi, talvês kantu atxa algun amigu na rua, kantu entra na algun armazén pa kunpra algun kusa, etc. y kantu óras más tardi es ta inkuara si dízizon di vive ALERTAS y DISPERTUS di momentu na momentu, enton es ta bin da konta di ma es staba durmídu kantu es entra na tal ô kual lugar, ô kantu es atxa tal ô kual pessoa, etc. etc. etc.
Ser AUTO-CONSCIENTI é algun kusa mutu difísil má pode txiga a es stadu ta inxina vive alertu y vigilanti di MOMENTU NA MOMENTU.
Si nu kre txiga a AUTO-CONCIÊNCIA nu meste konxe nos mésmu di forma INTÉGRU.
Tudu nósi ten YO, MI MÉSME, EGO ki nu meste splora pa konxe nos mésmu y nu volta AUTO-CONSCIENTIS.
É URGENTI AUTO OBSERVA-NU, ANALIZA y INTENDE kada un di nos defétus.
É preziso studia nos mésmu na terrenu di menti, emosons, hábitus, instintus y sexu.
Menti ten txeu NÍVIS, rijiõis ô departamentus SUBCONSCIENTIS ki nu debe konxe a fundu através di OBSERVASON, ANÁLIZI, MEDITASON DI FUNDU y PROFUNDA INTENDIMENTU ÍNTIMU.
Kualkér defétu pode dizaparese di rijiõ intelektual y kontinua izisti na otus nívis inconscienti di menti.
Priméru kusa ki ta prezisa é DESPERTA pa intende nos própiU MISÉRIA, NATAL y DOR. Dipôs ta kumesa YO ta MORRE di momentu na momentu. É URGENTI MORTE DI YO PSICOLÓJIKU.
Sô morendu ta nase SER verdaderamenti CONSCIENTI na nósi. Sô El SER pode izersé verdaderu AUTORIDADI CONSCIENTI.
DESPERTA, MORRE, NASE. Es-li é três faze psikolójiku ki ta leba-nu pa VERDADERU IZISTÊNCIA CONSCIENTI.
Ten ki disperta pa MORRE y ten ki morre pa NASE. Ken ki morre sen ten DESPERTA ta kónverte na un SANTU ESTÚPIDU. Ken ki NASE sen ten morre ta kónverte na un INDIVÍDU di DOBRI PERSONALIDADI, kel mutu JUSTU y kel mutu perversu.
Ezerzísdiu di AUTORIDADI verdaderu sô pode ser izersídu pa kel-lis ki ten SER consienti.
Kel-lis ki inda ka ten SER CONSCIENTE, kel-lis ki inda ka é AUTO-CONSCIENTIS, ta kustuma ABUZA DI AUTORIDADI y ta kauza mutu danu.
MESTRIS debe inxina manda y alunus debe inxina obedesé.
Kel-lis PSICÓLOGUS ki ta pronunxia kontra obediência sta di fétu mutu eradu pamodi ninhun pode manda conscientimenti si antis ka inxina obedesé.
Ten ki sabe manda CONSCIENTEMENTI y ten ki sabe obedesé conscientimenti.