Traduson Automátiku
Rebeldia Psikolójiku
Kes ki bai djobe tudu país na mundu pa studa tudu raça humana ku más detalhi, es pode odja pa ses kabesa, ki natureza di kel pobri ANIMAL INTELECTUAL ki ta txoma ómi, é senpri mésmu kuza, si é na Europa antigu ô na África kansa di txeu skravidão, na terra sagradu di Vedas ô na Indias Ocidental, na Austria ô na China.
Kel fetu konkretu, kel grandi realidade ki ta da spantu na tudu ómi studioso, pode ser verifikadu más ainda si viajadór bai Skolas, Koléjius y Universidadi.
Nu txiga na ténpu di pruduson na séri. Gósi tudu kuza ta produzi na korrenti, un kuza dipôs di otu y na skála grandi. Séris di Avion, Karru, Merkadoria di Lusu, etc., etc., etc.
Mésmu ki parese un poku grotestu, é verdadi ki Skolas Industrial, Universidadi, etc. dja bira fábrikas intelectual di pruduson na séri tanbê.
Na es ténpu di pruduson na séri, uniku objetivu na vida é atxa siguransa ekonómiku. Povo ten médu di tudu kuza y ta buska siguransa.
Pensamentu independenti na es ténpu di pruduson na séri, é kuazi impossivel pamodi tipu modernu di Edukason ta baza na konveniénsias.
“Onda Novu” ta vive kontenti ku kel midiókridadi intelektual. Si algin kre ser diferenti, otu kuza ki kes otus, tudu mundu ta diskualifika, tudu mundu ta kritika, es ta ignora-l, es ta nega-l trabadju, etc.
Vontadi di konsigi dinheru pa vive y pa diverti, urgénsia di atinji susesu na vida, buska di siguransa, ekonómiku, vontadi di kunpra txeu kuza pa mosta pa kes otus, etc., ta para pensamentu puru, natural y spontâneu.
Dja da pa konprova dretu ki médu ta torna kabesa burru y ta endurese kurason.
Na es ténpu di txeu médu y buska di siguransa, gentis ta skonde na ses furna, na ses buraku, na ses kantinhu, na lugá undi es ta kre ki es pode ten más siguransa, ménus prublémas y es ka kre sai di la, es ten terór pa vida, médu di aventuras novu, di esperiénsias novu, etc., etc., etc.
Tudu kel edukason modernu ki ta papiadu dja baza na médu y buska di siguransa, gentis sta espantadu, es ten médu até di ses ómbra.
Gentis ten terór pa tudu kuza, es ta ten médu di sai di régras antigu ki dja sta stabelesidu, ser diferenti di kes otu gentis, pensa na forma revolusionariu, kaba ku tudu prikonseitu di Sosiedadi ki sta biradu kabés.
Pur fortuna, ta vive na mundu alguns sinseru y ku konprinsion, ki verdadi ta deseja izamina fundu tudu prubléma di kabesa, má na maioria di nos ka ten mésmu spritu di inkunformidadi y ribeldia.
Ista dôs tipu di RIBELDIA ki dja sta klasifikadu dretu. Primeru: Ribeldia Psicológiku violentu. Sigundu: Ribeldia Psicolójiu fundu di INTELIGÊNCIA.
Kel primeru tipu di Ribeldia é Reasionariu konservadór y retardatariu. Kel sigundu tipu di Ribeldia é REVOLUCIONÁRIU.
Na kel primeru tipu di Ribeldia Psicolójiku nu ta atxa REFORMADÔR ki ta remenda traji bédju y ta ripará muralhas di edifísius bédju pa es ka kai, kel tipu regresivu, kel Revolucionariu di sangi y aguardenti, líder di golpis di stadu, ómi ku fuzil na ómbra, Dítadôr ki ta gosta di leba pa paredon tudu kes ki ka aseita ses kaprixu, ses teórias.
Na kel sigundu tipu di Ribeldia Psicolójiku nu ta atxa BUDDHA, JESUS, HERMES, transformadôr, RIBELDI INTELIGENTI, INTUITIVU, GRANDI paladinos di REVOLUSON DI KONSIÊNSIA, etc., etc., etc.
Kes ki ta edukadu ku objetivu absurdu di skala pozisons magnifikus dentru di kolméia burokrátiku, subi, tenpa pa kunprimenti di skada, faze sénti, etc., ka ten verdadi profundidadi, es é Imbesil pa natureza, supirfisial, óku, sentu porsentu ladron.
Dja sta konprovadu até farta ki kantu na ser umanu ka ten verdadi INTEGRASON di pensamentu y sentimentu, mésmu ki nu risibe un grandi edukason, vida ta sai inkonpletu, kontraditóriu, xatu y atormentadu pa inúmeras médus di tudu tipu.
Fora di tudu dúvida y sen médu di engana, nu pode afirma ku énfaazi ki sen edukason INTEGRAL, vida ta sai danosu, inútil y prejudiisial.
ANIMAL INTELECTUAL ten un EGO INTERNU konpostu dizgraçadamenti pa ENTIDADIS distanti ki ta fortifika ku EDUKASON KI STA ERRADU.
EL YO PLURALIZADO ki kada un di nos ta leba dentru, é kauza fundamental di tudu nos konplexus y kontradisons.
EDUKASON FUNDAMENTAL debe insina pa jovens jerasons nos DIDÁCTICA Psicolójiku pa DISOLUSON di YO.
Só ku disolve varis entidadis ki djuntu ta konstitui Ego (YO) nu pode stabelese na nos un sentru permanenti di konsiénsia individual, enton nu ta ser ÍNTEGRU.
Enkuantu ki ta izisti dentru di kada un di nos EL YO PLURALIZADO, ka só nu ta amarga vida pa nos mésmu má tanbê nu ta amarga-l pa kes otus.
Di kusé ki ta bale nu studa direitu y nu vira advogadu, si nu ta perpetua litíjius? Di kusé ki ta bale akumu na nos kabesa txeu kunhisimentu, si nos nu ta kontinua konfundidu? Di kusé ki ta sirbi abilidadi tékniku y industrial si nu ta uza-s pa distruson di nos simelhanti?
Di nada ki ta sirbi nu instrui, asisti klasis, studa, si na prusesu di vive kada dia nu sta distrui mizérablementi kunpanheru.
Objetivu di edukason ka debe ser só produzi kada anu buskadóris di enprégu novu, tipu novu di ladron, novu patetas ki ka sabe mésmu rispeta Relijion di prúsimu, etc.
Verdadi objetivu di EDUKASON FUNDAMENTAL debe ser kria verdaderu ómi y mudjeris INTEGRADOS y purtantu konsienti y inteligenti.
Dizgraçadamenti Mistris y Mistras di Skolas, Koléjius y Universidadi, tudu es ta pensa, ménus na akorda INTELIGÊNCIA INTEGRAL di EDUCANDOS.
Kalker psoa pode kutisa y adkiri titulus, kondekorasons, diplómas y até torna mutu efisienti na terrenu mekamisista di vida, má es ka ta signifika ser INTELIGENTI.
INTELIGÊNCIA ka pode ser nunka so funsionalismu mékaniku, INTELIGÊNCIA ka pode ser rizultadu di simplis informason di livru, INTELIGÊNCIA ka é kapasidadi pa risponde otomatikamenti ku palavras briyanti antis di kalker dizafiu. INTELIGÊNCIA ka é so verbalizason di memória. INTELIGÊNCIA é kapasidadi pa risibe diritamenti ESÊNCIA, kel ki REAL, kel ki verdaderamenti É.
EDUKASON FUNDAMENTAL é siênsia ki ta permiti nu akorda es kapasidadi na nos mésmu y na kes otus.
EDUKASON FUNDAMENTAL ta djuda kada INDIVÍDUU diskubri verdadi VALORIS ki ta surge komu rizultadu di invistigason fundu y di KONPRINSION INTEGRAL di SI MÊSMU.
Kantu ka ta izisti na nos AUTO-KUNHISIMENTU, enton AUTO-ESPRISON ta bira AUTO-AFIRMASON EGOISTA Y DISTRUTIVA.
EDUKASON FUNDAMENTAL so ta priokupa pa akorda na kada indívíduu KAPASIDADI pa konprende si mésmu na tudu terrenu di kabesa y ka so pa intirga na kontentamentu di AUTO-ESPRISON ki sta erradu di YO PLURALIZADO.