Bai pa kontiúdu

Konséitu y Rialidadi

Ken ki od ken ki pode garante ma konseptu y realidadi ta ser izatamente igual?

Konseptu é un kuza y realidadi é otu kuza y ten tendénsia di sobistima nos propiu konseptus.

Realidadi igual a konseptu é un kuza kuazi inposível, no entanto, menti hipnotizadu pa se propiu konseptu ta supozen senpri ma es y realidadi é igual.

A un prosesu psikolójiku kualker struturadu koretamenti através di un lójika izatu, ta opoen un otu diferenti formadu ku lójika similar ô superior, anton ki?

Dua menti severamenti dissiplinadu dentru di struturas intelektual férriu ta diskuti ku otu, ta polémiza, sobri tal ô kual realidadi ta kre kada un na izatidon di se propiu konseptu y na falsidadi di konseptu alheiu, Mas kual di es ten razon?, Ken ki pode onradamenti sai di garantis na un ô otu kazu?, Na kual di es, konseptu y realidadi ta resulta igual?

Indiskutívelmenti kada kabesa é un mundu y na tudu y na kada un di nos ten un spési di dogmatismu pontifísiu y ditatorial ki ta kre faze-nu akredita na igualdadi absolutu di konseptu y realidadi.

Pur más forti ki es struturas di un razonamentu, nada ka pode garante igualdadi absolutu di konseptus y realidadi.

Kes ki sta auto-trankadu dentru di kualker prusidimentu lojístiku intelektual ta kre senpri faze koinsidi realidadi di fenómenos ku kes konseptus ilaboradu y es ka é más ki rezultadu di alusinason razonativu.

Abri pa kel novu é kel fasilidadi difísil di klásiku; dizgraçadamenti, algen ta kre diskubri, odja na tudu fenómenu natural se propiu prisiudís, konseptus, prikonseptus, opiniõns y tiurias; ningen ka sabe ser risetivu, odja kel novu ku menti limpu y spontáneu.

Ma kes fenómenos ta papiadu ku sábi ta serba indikadu; dizgraçadamenti, kes sábi di es ténpus ka sabe odja kes fenómenos, so es ta kre odja na kes mesmos konfirmason di tudu se prikonseptus.

Mésmu ki parse inkrive, sientistas modernu ka sabe nada sobri kes fenómenos naturais.

Kandu nu odja na fenómenos di natureza isklusivamenti nos propiu konseptus, sertamenti nu ka sta odja kes fenómenos sinon kes konseptus.

Empero, alusinadu kes burru sientífiku pa se inteletu fasinanti, es ta akredita na forma stúpidu ma kada un di se konseptus é absolutamenti igual a tal ô kual fenómenu observadu, kantu realidadi é diferenti.

Nu ka ta nega ma nos afirmasons ta ser risazadu pa tudu kel ki sta auto-trankadu pa tal ô kual prusidimentu lojístiku; indiskutivelmenti kondison pontifísia y dogmátiku di inteletu na ninhun modu ka pode aseita ma tal ô kual konseptu ilaboradu koretamenti, ka ta koinsidi izatamenti ku realidadi.

Tantu ki menti, através di sentidus, ta observa tal ô kual fenómenu, ta apresa di inmédiatu pa rotula-l ku tal ô kual térmu sientifista ki indiskutivelmenti so ta ben servi komu paxi pa tapa própiu ignoránsia.

Menti ka sabe rialmenti ser risetivu a kel novu, más si sabe inventa térmus konplikadísimu ku kes ki ta priinti kalifika na forma auto-enganosu kel ki sertamenti ta ignora.

Ta papia es bês na sentidu Socrátiku, nu ta fla ma menti ka so ta ignora, sinón, más, ta ignora ma ta ignora.

Menti modernu é terivelmenti superficial, dja spesializa na inventa térmus fetu difisil pa tapa se própiu ignoránsia.

Iziisti dua klas di siénsia: kel priméru ka é más ki kel podrideru di tiurias subjetivu ki ta abunda pa li. Kel sigundu é siénsia puru di kes grandi iluminadu, siénsia objetivu di Ser.

Indubitavelmenti ka ta ser posível penetra na anfiteatru di siénsia kósmiku, si antis nu ka more na nos mésmu.

Nu prisiza dezintegra tudu kes elementu indizizavel ki nu ta karga na nos interior, y ki na se konxuntu ta konstitui na si mésmu, Yo di Psikolojia.

En tantu konsiénsia superlativu di ser kontinua ingarrafadu entra mi mésmu, entra mis propiu konseptus y tiurias subjetivu, ta rezulta absolutamenti inposível konxe diritamenti kel krú realidadi di kes fenómenos naturais na si mésmu.

Xavi di laboratóriu di natureza, ten-l na se mon diritu Anju di Morti.

Muitu poku nu pode prendi di fenómenu di nasimentu, más di morti nu pode aprendi tudu.

Ténplu invioladu di siénsia puru ta atxa-se na fundu di negra sepultura. Si jermi ka móre planta ka ta nase. So ku morti ki ta ben kel novu.

Kandu Ego móre, konsiénsia ta diskorda pa odja realidadi di tudu kes fenómenos di natureza tal kual ki es sta na si mésmu y pur si mésmu.

Consiénsia sabe kel ki diritamenti ta spirimenta pur si mésmu, kel krú rialismu di vida más la di korpu, di afetus y di menti.