Bai pa kontiúdu

Lei di Péndulu

É interesanti tene un relódi di parêdi na kaza, nãu sô pa sabê oras, má tanbê pa refleti un poku.

Sen pêndulu, relódi nãu ta funsiona; movimêntu di pêndulu é profundamenti sinifikativu.

Na ténpus antigu, dogma di evoluson nãu izistia; enton, sabedoris intendi kuma prusesus istóriku ta diskuti sénpri di akordu ku Lei di Pêndulu.

Tudu ta korri y ta volta, ta subi y ta baxa, ta krese y ta diminui, ta bai y ta ben di akordu ku es Lei maraviozu.

Ka ten nada di stranhu kuma tudu ta osila, kuma tudu sta sujéitu na bai-ben di ténpu, kuma tudu ta evolui y ta involui.

Na un stermu di pêndulu sta alegria, na otu dôr; tudu nos emoson, pensamentu, anseiu, dezeju, ta osila di akordu ku Lei di Pêndulu.

Speransa y dezisperu, pesimismu y otimismu, paixõn y dôr, triunfu y fadjadu, ganhu y perda, ta korrespondi sertamenti na dôs stermu di movimêntu pendular.

Ejitu surgi ku tudu se poderozu y sinhoriu na riba di riu sagradu, má kuandu pêndulu bai pa otu ladu, kuandu el lévanta pa stermu opostu, país di faraós kai y Jeruzalen, sidadi keridu di Profetas lévanta.

Izrael kai kuandu pêndulu muda di pozison y Impériu Romanu surgi na otu stermu.

Movimêntu pendular ta lévanta y ta afunda Impérius, ta faze Civilizasons poderózu surgi y dipôs ta distrui-s, é sirá.

Nu pode koka na stermu diréitu di pêndulu, skolas seudo-ezotériku y seudo-okultista, relijion y sêtas diferenti.

Nu pode koka na stermu izkérdu di movimêntu pendular tudu skolas di tipu materialista, marxista, ateista, éskeptiku é sirá. Antitêzi di movimêntu pendular, ta muda, sujéitus na permutason inkisanti.

Fanátiku relijiozu, pamódi kualkér akontisimentu insolitu ô dezilusõn, pode bai pa otu stermu di pêndulu, bira ateista, materialista, éskeptiku.

Fanátiku materialista, ateista, pamódi kualkér fetu inuzitadu, talvês un akontisimentu metafíziku transindental, un mumentu di tero indizivel, pode leba-l pa stermu opostu di movimêntu pendular y bira-l na un reasionáriu relijiozu insuportável.

Izénplus: Un pristi vensidu na un pulémika pa un Ezoterista, dezisperadu el bira inkréditu y materialista.

Nu konxe kazu di un dama ateista y inkréditu ki, pamódi un fetu metafíziku konkluzivu y difinitivu, el bira na un sponênti magnífiku di ezoterismu prátiku.

Na nómi di verdadi, nu debe diklara kuma ateista materialista verdaderu y absolutu, é un farsa, ka ten.

Anti prusimidad di un mórti inevitável, anti un instanti di tero indizivel, inimigus di kel eternu, materialistas y inkréditus, ta pasa instantaniamenti pa otu stermu di pêndulu y ta rezulta ta ora, ta txora y ta klama ku fé infinitu y enórmi devosõn.

Mésmu Karlus Marks, autor di Materialismu Dialétiku, foi un fanátiku relijiozu judeu, y dipôs di se mórti, es faze pa el un funéra ku grandes pompa di rabi.

Karlus Marks, el elabora se dialétika materialista ku un úniku prupozitu: “Kria un árma pa distrui tudu relijions di mundu pa méiu di éskeptisismu”.

É kazu típicu di zelu relijiozu levadu pa stermu; di ninhun manera Marks pode aseita izistênsia di otus relijions y el priferi distrui-s pa méiu di se Dialétika.

Karlus Marks kumpri un di Prutukulus di Sión ki ta fla testualmenti: “Ka ta importanô ki nu prixe mundu ku materialismu y ku ateismu repugnanti, dia ki nós triunfa, nu ta sinha relijion di Moisés debidamenti kudifikadu y na forma dialétika, y nu ka ta pirmiti na mundu ninhun otu relijion”.

Muitu interesanti ta rezulta kuma na Union Soviétiku relijions é persegidu y povu ta sinha dialétika materialista, enkuantu na sinagogas es ta studa Talmud, Bíblia y relijion, y es ta trabadja livermenti sen ninhun prubléma.

Donus di guvernason Rusu é fanátiku relijiozu di Lei di Moisés, má es ta envenena povu ku kel farsa di Materialismu Dialétiku.

Nunka nu ta pronunsia kontra povu di Izrael; nu sta sô ta diklara kontra sertu éliti di jogu dobi ki, ta persigi fins inkunfesável, ta envenena povu ku Dialétika Materialista, enkuantu na sigredu ta pratika relijion di Moisés.

Materialismu y ispiritualismu, ku tudu se sikuela di teorias, prikonseitus y pri-konseitus di tudu spésie, ta prosésa na ménti di akordu ku Lei di Pêndulu y ta muda di móda di akordu ku ténpus y kustumis.

Spíritu y matéria é dôs konseitu mutu diskutível y spinhozu ki ninhun ta ntende.

Ménti ka sabe nada sobri spíritu, ka sabe nada sobri matéria.

Un konseitu é sô kel-li, un konseitu. Rialidadi ka é un konseitu, ménti ta pode kria monti di konseitus sobri rialidadi.

Spíritu é spíritu (Ser), y sô pa sí mésmu el pode konxe.

Skritu sta: “Ser é Ser y razon di Ser é mésmu Ser”.

Fanátikus di Deus matéria, siêntifikus di Materialismu Dialétiku é empírikus y absurdu na un sén por séntu. Es ta pâpia sobri matéria ku un autosufisiênsia deslumbranti y stúpidu, kuandu na rialidadi es ka sabe nada sobri el.

Kuzé ki matéria? Kual di kes siêntista burru la ta sabe? Kel matéria tantu palradu é tanbê un konseitu dimás diskutível y bastanti spinhozu.

Kual ki matéria?, Algodõn?, Ferreru?, Karni?, Almidõn?, Un pedra?, Kobri?, Un nibi ô kuzé? Fla kuma tudu é matéria ta sê tan empíriku y absurdu kuma nu garanti kuma tudu organizmu umanu é un fígado, ô un kurason ô un rin. Obviousmenti un kuza é un kuza y otu kuza é otu kuza, kada órgun é diferenti y kada substânsia é distintu. Enton, kual di tudu kes substânsia li ki é kel matéria tantu palradu?

Ku konseitus di pêndulu monti di jenti ta djuga, má na rialidadi konseitus ka é rialidadi.

Ménti sô ta konxe formas iluzoriu di natureza, má ka sabe nada sobri verdadi kontidu na kes forma la.

Teorias ta pasa di móda ku ténpu y ku anus, y kel ki un prende na skóla ta rezulta kuma dipôs ka ta sirbi más; konkluzõn: ninhun ka sabe nada.

Konseitus di stermu diritu ô di stermu izkérdu di pêndulu ta pasa sima móda di mudjér, tudu kel-li é prusesus di ménti, kuza ki ta susede na superfísi di intindimêntu, tonteras, vanidadis di intilêktu.

Pa kualkér disiplina psikológiku ta opo-s otu disiplina, pa kualkér prusesu psikológiku lójikamenti struturadu, ta opo-s otu similhanti, y dipôs di tudu, kuzé?

Kel rial, verdadi, é kel ki nu ta ntérsa; más es ka é kuza di pêndulu, ka ta atxa-s na bai-ben di teorias y kriansas.

Verdadi é kel dizkonxedu di instanti en instanti, di mumentu en mumentu.

Verdadi sta na séntru di pêndulu, ka na stermu diritu y tanpoku na stermu izkérdu.

Kuandu es pergunta Jizus: Kuzé ki verdadi?, el guarda un silénsiu profundu. Y kuandu es faze Buda mésmu pergunta, el da kósta y el retira.

Verdadi ka é kuza di opinion, ni di teorias, ni di prikonseitus di stermu diritu ô di stermu izkérdu.

Konseitu ki ménti pode kria sobri verdadi, nunka ka é verdadi.

Ideia ki intindimêntu ten sobri verdadi, nunka é verdadi.

Opinion ki nu ten sobri verdadi, pa mutu ruspétavel ki kel-li sê, di ninhun manera é verdadi.

Ni korrenti ispiritualista ni se opónentis materialista, ta pode konduzi-nu nunka na verdadi.

Verdadi é un kuza ki debe ser speriensadu na forma direta, sima kuandu un ta meta dédu na fogu y ta kema, ô sima kuandu un ta trapa agu y ta afunda.

Séntru di pêndulu sta na déntru di nós mésmu, y é la ki nu debe diskubri y speriensa na forma direta kel rial, verdadi.

Nu meste auto-splora diretamenti pa auto-diskubri-nu y konxe fundamenti pa sí mésmu.

Speriênsia di verdadi sô ta ben kuandu nu elimina iliméntus indizejável ki na konjuntu ta konstitui mi mésmu.

Sô ta elimina erru ki verdadi ta ben. Sô ta dezintegra “N ês”, nhas errus, nhas prikonseitus y temoris, nhas paixons y dezejus, kriansas y furnikasons, inkastilhaméntus intilêktual y autosufisiênsias di tudu spésie, ki speriênsia di kel rial ta ben pa nós.

Verdadi ka ten nada a ver ku kel ki dja fla ô dexa di fla, ku kel ki dja skrebe ô dexa di skrebe, el sô ta ben pa nós kuandu “mi mésmu” móri.

Ménti ka pode buska verdadi pamódi el ka konxe-l. Ménti ka pode rikonxe verdadi pamódi nunka el dja konxe-l. Verdadi ta ben pa nós na forma spontâniu kuandu nu elimina tudu iliméntus indizejável ki ta konstitui “mi mésmu”, “N ês”.

Tantu ki konsiénsia kontinua imbutilhadu na ês, ka ta pode speriensa kel ki é kel rial, kel ki sta más la di korpu, di afetus y di ménti, kel ki é verdadi.

Kuandu mi mésmu keda riduzidu na polvadera kózmiku, konsiénsia ta libra pa disperta difinitivamenti y speriensa na forma direta verdadi.

Ku justa razon Gran Kabir Jizus fla: “Konxe verdadi y el ta faze-bu libri”.

Di kuzé ki ta sirbi ómi konxe sinkuénta mil teorias si nunka el dja speriensa Verdadi?

Sistéma intilêktual di kualkér ómi é mutu ruspétavel, más pa kualkér sistéma ta opo-s otu y ni un ni otu é verdadi.

Más vali auto-splora pa auto-konxe-nu y speriensa un dia na forma direta, kel rial, verdadi.