Bai pa kontiúdu

A Liberdadi

Sentidu di Libertadi é un kuza ki inda nun ka intendi pa Umanidadi.

Sôri konseptu Libertadi, kolokadu senpri na forma más ô ménus enganosa, ten kometidu iris gravísimu.

Serteza ta briga pa un palavra, ta traze deduson absurdus, ta komete atropellus di tudu spésie i ta djerame sangre na kampu di batalha.

Palavra Libertadi é fasinanti, tudu mundu ta gosta del, mésmu ta ten verdaderu konprendeson sôbri mésmu, ten konfuson en relason ku es palavra.

É nun posivel atxa un dúzia di person ki ta defini palavra Libertadi na mésmu forma i di mésmu módu.

Térmu Libertadi, na ningen módu ta ser konprensivel pa rasionalismu subjetivu.

Kada un ten sôbri es térmu ideias diferenti: opignons subjetivu di gentis desprovidu di tudu rialidadi objetivu.

Pa koloka kuestion Libertadi, ten inkoerênsia, vaguesa, inkongruénsia na kada mienti.

N sta sigur ki nenhun Don Emmanuel Kant, autor di Krítika di Rason Pura, i di Krítika di Rason Prátika, djamais analiza es palavra pa da-l sentidu izatu.

Libertadi, bunita palavra, belu térmu: Kantu krimi dja komete na se nómi!

Inkiestionavelmenti, térmu Libertadi dja hipnotiza a multidon; montanhas i valis, rius i mares ten pintxa ku sangre na konjuru di es májika palavra.

Kantu bandera, kantu sangre i kantu erói dja susede na kursu di Istória, kada bês ki sôbri tapeti di vida dja koloka kuestion Libertadi.

Desafortunadamenti, dipôs di tudu indepedênsia a tan altu prezu kunsigi, ta kontinua dentu di kada pessoa a skravidon.

Ken ki é libri?, Ken ki dja kunsigi a famosu libertadi?, Kantu ki dja émansipa?, ai, ai, ai!

Adolescenti ta anjela libertadi; ta parse inkrivel ki txeu bês ta ten pan, abrigadu, i refújiu, ta kre fuji di kaza paterna en buska di libertadi.

Ta rulta inkongruenti ki juven ki ten tudu na kaza, ta kre ivadi, fuji, alije di se morada, fasinadu pa térmu libertadi. É stranju ki ta goza di tudu klas di kumodidadis na lar kontenti, ta kre perde kel ki ten, pa viaja pa kel tera di mundu i sumerji na dor.

Ki desbenturadu, pária di vida, mendigu, ta anjela di verdade alije di kazuxa, di txosa, ku propózitu di obte algun kambia midjor, ta rulta koretu; má ki mininu bon, mininu di mámi, ta buska iskapátória, fuja, ta rulta inkongruenti i até absurdu; má es é asina; palavra Libertadi, ta fasina, ta feitiça, mésmu ningen sabe defini-l na forma prisiza.

Ki donzela ta kre libertadi, ki ta anjela troka di kaza, ki ta deseja kaza pa iskapá di lar paternu i vive un vida midjor, ta rulta en parti lójiku, porki el ten direitu di ser mámi; más dja na vida di sposa, ta atxa ki é ka libri, i ku resignason el debe sigui karrega kadeias di skravidon.

Inpregado, kansadu di txeu regulamentu, ta kre odja se na libri, i si el ta kunsigui indepedendiza se ta atxa ku probléma ki ta kontinua ser skravu di se própi interesis i preokupasons.

Serteza, kada bês ki ta luta pa Libertadi, nu ta atxa defradadu apezar di vitórias.

Tantu sangre djera inutilmenti en nómi di Libertadi, i mésmu ta kontinua ser skravus di se mésmu i di otus.

Gentis ta briga pa palavras ki nun ka intende, mésmu dicionárius ta splika-s gramatikalmenti.

Libertadi é un kuza ki debe kunsigui dentu di se mésmu. Ningen pode kunsigui-l fora di se mésmu.

Kabalga pa ar é un frazi mutu oriental ki ta alegoriza sentidu di jenui libertadi.

Ningen podê serjalmenti sperimenta Libertadi en kantu se konsiênsia ta kontinua imbutidja na si mésmu, na mi mésmu.

Konprende es mi mésmu, nha pessoa, kel ki mi é, é urjenti kantu kre mutu sinseramenti kunsigui Libertadi.

Na ningen módu nu podê destrui grilletis di skravidon sen ten konprende priuvamenti tudu es kuestion nha, tudu es ki ta ata a mi, a mi mésmu.

Na ken ki ta konsiste skravidon?, Ki é es ki ta mantê-nu skravus?, Kual ki é es trabas?, tudu es ki nu prisiza diskubri.

Rikus i púbrus, krensi i deskrensi, sta tudu formalmenti presu mésmu ta konsidera libri.

En kantu konsiênsia, isênsia, kel ki más dignu i disenti ki nu ten na nos interior, ta kontinua imbutidja na si mésmu, na mi mésmu, na mi mésmu, na nha petisasons i temoris, na nha desejus i paixons, na nha preokupasons i violênsias, na nha difetus psikolójikus; ta sta na formal prizon.

Sentidu di Libertadi sô pode ser konprendidu integralmenti kantu dja anikila grilletis di nos própi karsel psikolójiku.

Enkuantu “mi mésmu” izisti konsiênsia ta sta na prizon; ivadi di karsel sô é posivel pa mêiu di anikilason budista, disolvendu mi, riduzendu-l a sinzas, a pulbereda kósmiku.

Konsiênsia libri, desprovidu di mi, en ausênsia absolutu di mi mésmu, sen desejus, sen paixons, sen petisasons ni temoris, ta sperimenta na forma diretu a verdaderu Libertadi.

Kualker konseitu sôbri Libertadi ka é Libertadi. Opignons ki nu ta forma sôbri Libertadi ta dista mutu di ser Rialidadi. Ideas ki nu ta forja sôbri témá Libertadi, nada ten ki odja ku auténtiku Libertadi.

Libertadi é un kuza ki nu debe sperimenta na forma diretu, i es sô é posivel morrendu psikolójikamenti, disolvendu mi, kabandu pa senpri ku mi mésmu.

Di nada ta sirvi kontinua sunha ku Libertadi, si di tudu manera nu ta prosegui komu skravus.

Más vale odja nos mésmu tal ki nu é, observa ku kuidadu tudu es grilletis di skravidon ki ta mantê-nu na formal prizon.

Auto-kunesendu-nu, odjandu kel ki nu é interiormenti, nu ta diskubri porta di auténtiku Libertadi.