Traduson Automátiku
Es Tres Mentes
Tén monti burrões di intilektu pa tudu lugar, sen orientason positivu y envenenadus pa iskepticizmu ki da noju.
É verdadi ki venenu repugnanti di iskepticizmu kontajia mentes humanus di forma alarmanti dja di seculu XVIII.
Antes di kel seculu, ilha famozu Nontrabada ô Inkuberta, ki ta fika na frente di kostas di Espanha, ta fazeba vizi y tanjivel konstantimenti.
Ka ten duvida ma kel ilha la ta fika drentu di kuartu vertikal. Tén txeu anekdota relasionadu ku kel ilha misteriozu la.
Dipos di seculu XVIII, kel ilha la ki dja fala di el, perdi na eternidadi, ninhun ka sabe nada sobri el.
Na épokas di Rei Artur y di kavalerus di mesa redonda, elemental di natureza ta manifestaba pa tudu lugar, ta entra fundu drentu di nos atmosfera fisiku.
Tén txeu kontu sobri duendes, jenios y fadas ki inda ta abunda na verde Erim, Irlanda; infelizmenti, tudu es kusa inosenti, tudu es beleza di alma di mundu, ninhun ka ta parsebi más pa humanidadi pamodi sabihondesi di burrões di intilektu y pa dizenvolvimentu dimas di Ego animal.
Oji en dia, sabihondus ta ri di tudu es kusas li, ka ta aseital, mésmu ki na fundu nunka ka atinji felisidadi.
Si algen intende ma nos ten três mentes, otu galu ta kanta, talves ata ta interesaba más pa es studus li.
Desgrasadamente, ignorantis ilustradus, metedu na kantu skondidu di ses erudison difisil, ata ka ten ténpu pa ocupa ku nos studus seriamenti.
Kel gentis pobri la é autosufisienti, ta atxa txeu ku ses vanu intilektualismu, ta pensa ma ta bai pa kaminhu dretu y nunka ka ta supoin ma es ta atxa metedu na un boku sen saída.
Na nomi di verdade, nos debe fla ma na síntesi, nos ten três mentes.
Na primeru nos pode y nos debe txoma Menti Sensual, na sigundu nos ta batiza ku nomi di Menti Intermediu. Na terseru nos ta txoma Menti Interior.
Nós ta bai agora pa studa kada un di es três Mentis li aparti y di forma juizosu.
Inkuestionavelmenti, Menti Sensual ta elabora ses konsetus di kontiudu através di persepsões sensorial esternu.
Na es kondison Menti Sensual é terivelmenti grotesku y materialista, ka pode aseita nada ki ka foi dimonstradu fisikamenti.
Komo ki konsetus di kontiudu di Menti Sensual ten pa fundamentu dadus sensorial esternu, indubitavelmenti nada ka pode sabe sobri kel real, sobri verdade, sobri misterius di vida y morte, sobri alma y spritu, etc.
Pa burrões di intilektu, apanhadu totalmenti pa sentidus esternu y imbutilhadu entri konsetus di kontiudu di menti sensual, nos studus ezotérikus ta é lokura.
Drentu di razon di sen razon, na mundu di kel ki sen kabeza, es ten razon pamodi es sta kondisionadu pa mundu sensorial esternu. Modi ki Menti Sensual ta pode aseita algen ki ka é sensual?
Si dadus di sentidus ta serbi di resorti sigredu pa tudu funsionalismus di Menti Sensual, é óbviu ma es ultimu li ten ki da orijen konsetus sensual.
Menti Intermediu é diferenti, mésmu asin, nada ka sabe di forma diretu sobri kel real, ta limita na kridita y é so kel li.
Na Menti Intermediu sta krensas religiozus, dogmas inkebrantavel, etc.
Menti Interior é fundamental pa spiriénsia diretu di verdade.
Indubitavelmenti, Menti Interior ta elabora ses konsetus di kontiudu ku dadus aportadu pa konsiénsia superlativu di Ser.
Inkuestionavelmenti, konsiénsia pode vivénsia y spirimenta kel real. Ka ten duvida ma konsiénsia sabe di verdade.
Mé pa manifestason konsiénsia meste di un mediador, di un instrumentu di ason y es en si mésmu é Menti Interior.
Konsiénsia konxe direktamenti rialidadi di kada fenómenu natural y através di Menti Interior pode manifestal.
Abri Menti Interior ta serba kel indicadu pa sai di mundu di duvidas y di ignoransia.
Es ta signifika ma so abri Menti Interior ta nase fé auténtiku na ser umanu.
Olhada es kiston di otu angulu, nos ta dize ma iskepticizmu materialista é karakteristika partikular di ignoransia. Ka ten duvida ma ignorantis ilustradus ta rezulta sentu pur sentu isképtikus.
Fé é persepson diretu di kel real; sabiduría fundamental; vivénsia di kel ki sta más la di korpu, di afetus y di menti.
Distíngui entri fé y krensa. Krensas ta atxa dipozitadu na Menti Intermediu, fé é karakteristika di Menti Interior.
Desgrasadamente, tén sénpri tendénsia jeral pa konfundi krensa ku fé. Ata parse paradoksál, nos ta enfitiza kel ki ta sigi: “KEL KI TEN FÉ VERDADERU KA MESTE KRIDITA”.
É pamodi fé auténtiku é sapiénsia vívidu, kognison ezatu, spiriénsia diretu.
Ta kontise ma durante txeu sékulu konfundi fé ku krensa y agora ta kusta txeu trabadju pa faze jentis intende ma fé é sabiduría verdaderu y nunka krensas vans.
Funsionalismus sapiénti di menti interior ten komu resortis íntimu tudu kel dadus formidável la di sabiduría kontidu na konsiénsia.
Ken ki abri Menti Interior ta lembra di ses vidas anterior, ta konxe misterius di vida y morte, ka pa kel ki el le ô dexa di le, ka pa kel ki otu algen dize ô dexa di dize, ka pa kel ki el kridita ô dexa di kridita, más sim pa spiriénsia diretu, vívidu, terivelmenti real.
Kel ki nos sta dize li ka ta gosta di menti sensual, ka pode aseital pamodi ta sai di ses domínius, nada ka ten a ve ku persepsões sensorial esternu, é algen aliéna na ses konsetus di kontiudu, na kel ki en sina na skola, na kel ki el prende na diferenti librus, etc., etc., etc.
Kel ki nos sta dize li nun ka é azeitadu pa Menti Intermediu pamodi di faktu ta kontradize ses krensas, ta dizvirtua kel ki ses preseptoris religiozus faze el prende di memória, etc.
Jezus El Gran Kabir ta avizi ses disípulus dizendu: “Kuidade ku levadura di saduseus y ku levadura di farizeus”.
É ostensível ma Jezus El Kristu ku es avis li el referi ku doutrinas di materialistas saduseus y di hipokritas farizeus.
Doutrina di saduseus sta na Menti Sensual, é doutrina di sinku sentidus.
Doutrina di farizeus ta atxa alokadu na Menti Intermediu, es é irefutável, inrebatível.
É evidenti ma farizeus ta konkure na ses ritu pa es dize di es ma es é bons pessoas, pa aparenta antis di otus, més nunka es ta trabadja sobri si mésmu.
Ka ta serba posivel abri Menti Interior si nos ka prende pensa psikolojikamenti.
Inkuestionavelmenti, kantu algen ta kumesa observa si mésmu é sinal ma el kumesa pensa psikolojikamenti.
En kantu un ka admiti rialidadi di si propriu Psikolojia y pusibilidad pa muda el fundamentalmenti, indubitavelmenti ka ta sinti nesesidadi di auto-observason psikolójiku.
Kantu un aseita doutrina di txeu y konpreende nesesidadi pa elimina diferenti eus ki el ta karega na si psikis ku prósito pa liberta konsiénsia, esénsia, indubitavelmenti di faktu y pa diretu propiu ta inisia auto-observason psikolojiku.
Obviamenti, eliminason di elementus indizejavel ki na nos psikis nos ta karega ta da orijen abertura di Menti Interior.
Tudu es ta signifika ma kel abertura ki dja fala di el é algen ki ta realiza di forma graduativu, a medida ki nos ta bai anikila elementus indizejavel ki nos ta leba na nos psikis.
Ken ki elimina elementus indizejavel na si interior na sentu pur sentu, obviamenti tenki abri si menti interior nun sentu pur sentu.
Un pessoa asim ta pose fé absolutu. Agora bu ta konpreende palavras di Kristu kantu el dize: “Si nhos tevi fé sima un granu di mostarda nhos ta movi montanha”.