Traduson Automátiku
Memória-Trabádju
Indubitavelmenti kada pessoa ten si própi Psikologia partikulár, isu é irrefutável, inkontrovértivel, irrefutável.
Desafortunadamente, pessoas nunka ta pensa na isu i mutu nem ta aseita pamodi es sta prendedu na munti sensorial.
Kualkér un ta admiti realidadi di korpu fíziku pamodi el pode odja i palpa, ma Psikologia é kusa diferenti, é ka ta pirsibível pa sinku sentidu i pamodi isu tendénsia jeral pa risita-l ô simplimenti pa subestima-l i despreza-l kalifikandu di kusa sen importánsia.
Indubitablementi, kuandu algén ta kumesa ta auto-obserba é sinal inekívoku di ma el aseita realidadi trimidu di si própi Psikologia.
É klaru ma ningen ka ta tenta auto-obserba si el ka atxa antis un motivu fundamental.
Óbviamente, ken ki ta inisia auto-oberservason ta bira un sujeitu mutu diferenti di es otus, na féti ta indika posibilidade di un mudansa.
Desafortunadamente, gentis ka kre muda, es ta kontenta ku stadu ki es ta vive.
Ta da dor pa odja modi ki gentis ta nase, ta krese, ta riprodusi komu bestia, ta sufri indizível i ta more sen sabe pamodi.
Muda é kusa fundamental, ma isu é inposível si ka inisia auto-oberservason psikolójiku.
É nesesáriu kumesa ta odja pa bo mésmu ku propózitu di auto-konxemos, pamodi na verdadi umanóidi rasional ka ta konxe si mésmu.
Kuandu un ta diskubri un defeitu psikolójiku, na féti da un pasu grandi pamodi isu ta permiti-l studa-l i até elimina-l radikalmenti.
Na verdadi, nos difeitus psikolójiku é inúmeru, mémo si nu tene mil língua pa papiadu i paladar di aseru nu ka ta alkansa pa enumera es tudu kabalmenti.
Kusa más gravi di tudu isu é ma nu ka sabe midi spantozu realizmu di kualkér defeitu; sénpri nu ta odja-l na forma vã sen po na el atenson devidu; nu ta odja-l komu kusa sen importánsia.
Kuandu nu aseita dutrina di es mutus i nu intende realizmu krudu di setis demoniu ki Jizus Kristu tiru di korpu di Maria Magdalena, ostensivelmenti nos modu di pensa ku rispeitu pa difeitus psikolójiku, sofre un mudansa fundamental.
Ka sta di más afirma na forma ênfátika ma dutrina di es mutus é di orijin Tabetanu i Gnóstiku na séntu pur séntu.
Na verdadi ka é nada agradável sabe ma dentru di nos pessoa ta vive séntus i milhar di pesoas psikolójiku.
Kada defeitu psikolójiku é un pessoa diferenti ki ta izisti dentru di nos mésmu aki i gósi.
Es setis demoniu ki Gran Mestre Jizus Kristu tiru di korpu di Maria Magdalena é es setis pekadu kapital: Ira, Ganánsia, Luxúria, Inveja, Orgulhu, Prigisa, Gula.
Naturalmenti, kada un di es demoniu na apartadu é kabesa di lejion.
Na velhu Ejiptu di es Faraós, inisiadu devia elimina di si natureza interior es demoniu vérdidus di SETH si el kre alkansa disperta di konsiénsia.
Vistu realizmu di es difeitus psikolójiku, aspirantí ta deseja muda, ka kre kontinua na stadu ki el ta vive ku tanta jinti metedu dentru di si psike, i enton ta inisia autooberservason.
A medida ki nós ta progride na trabadju interior nu pode verifica pa nos mésmu un ordenamentu mutu interesanti na sistéma di eliminason.
Un ta stona kuandu ta diskubri órden na trabadju relasionadu ku eliminason di es múltiplus agregadus psíkikus ki ta pirsunifika nos iris.
Kusa interesanti di tudu isu é ma tal órden na eliminason di difeitus ta rializa na forma graduativa i ta prosesa di akordu ku Dialétika di Konsiénsia.
Nunka más dialétika razonativa pode supera labur furmidável di dialétika di konsiénsia.
Es fetus ta ba ta dimustra-nu ma ordenamentu psikolójiku na trabadju di eliminason di difeitus sta stabelisidu pa nos própi ser interior profundu.
Nu debe aklara ma ta izisti un diferénsa radikal entri Ego i Ser. Yo nunka ka ta pode stabelese órden na keston psikolójiku, pamodi na si mésmu é rizultadu di dizórden.
Só Ser ten puder pa stabelese órden na nos psike. Ser é Ser. Razon di ser di Ser é mésmu Ser.
Ordenamentu na trabadju di auto-oberservason, enjulgamentu i eliminason di nos agregadus psíkiku, ta ba ta ser evidensiadu pa sentidu juizioso di auto-oberservason psikolójiku.
Na tudu seres umanus sta atxadu sentidu di auto-oberservason psikolójiku na stadu latenti, más ta dizenvolve na forma graduativa a medida ki nu ta ba ta uzandu-l.
Tal sentidu ta permiti-nu pirsebe diretamente i ka pur méiu di simplis asosiason intelektual, es divérsus yoes ki ta vive dentru di nos psike.
Es keston di es ekstra-pirsepson sensorial ta kumesa ta ser studadu na terrenu di Parapsikolójia, i na féti sta dimustradu na múltiprus spiriensia ki rializadu juiziosamente através di ténpu i sobri es ki ta izisti mutu dokumentason.
Es ki ta nega realidadi di es ekstra-pirsepson sensorial é ignoranti na séntu pur séntu, bribons di intelektu mbotilhadu na munti sensual.
Sin txeu, sentidu di auto-oberservason psikolójiku é kusa más profundu, ta ba mutu más alén di simplis enunsiadus parapsikolójiku, ta permiti-nu auto-oberservason íntima i plena verifikason di trimidu realizmu sujektivu di nos divérsus agregadus.
Ordenamentu susesivu di es divérsas partis di trabadju relasionadus ku téma tan gravi di eliminason di agregadus psíkiku, ta permiti-nu inferi un “memória-trabadju” mutu interesanti i até mutu útil na keston di dizenvolvimentu interior.
Es memória-trabadju, bé ki é verdadi ma pode da-nu diferentis fotugráfia psikolójiku di es divérsas etapas di vida pasadu, djuntadus na si totalidadi ta traze pa nos imajinason un stánpa viva i até repugnanti di kel ki nu fu antis di inisia trabadju psiko-tranfurmista radikal.
Ka ten dúbida di ma nunka más nu ta deseja volta pa kel figura ororoza, viva riprisintason di kel ki nu fu.
Desdi es pontu, tal fotugráfia psikolójiku ta rizulta útil komu méiu di konfrontason entri un prezenti tranfurmadu i un pasadu regresivu, ránsidu, torpi i disgraçadu.
Memória-trabadju ta skrbi sénpri a bazi di susesivu éventus psikolójiku rijiistradu pa sentru di auto-oberservason psikolójiku.
Ta izisti na nos psike elementus indesijavel ki nem rimotamenti nu ta suspeita.
Ma un ómi onradu, inkapás di toma nunka nada alhéiu, honorável i dignu di tudu óra, diskubri na forma inusitada un sers di yoes ladron ki ta abita na zonas más profundu di si própi psike, é kusa spantozu, más ka inposível.
Ma un mudjer spuza magnífika txinu di grandi virtudi ô un donzéla di skizitu spiritalidadi i edukason magnífika, pur méiu di sentidu di auto-oberservason psikolójiku diskubri na forma inusitada ma na si psike íntima ta vive un grupu di yoes prustituta, ta rizulta nauseabundu i até inasitável pa sentru intelektual ô sentidu moral di kualkér sidadaun juizioso, más tudu isu é posível dentru di terrenu exatu di auto-oberservason psikolójiku.