Bai pa kontiúdu

Normas Inteletual

Na matéria di vida prátiku, kada pessoa ten se kritériu, se manera más ô ménus bafienta di pensa, y nunka el ka ta abri pa kúzias nóvu; es é irrefutável, inrebatível, inkontrovértível.

Menti di umanóidi intilektuál sta dijineradu, ditirioradu, na un stadu di involuson franku.

Riamenti, intindimentu di umanidadi atual é simistri ku un strutura más antigu meániku inerti y absurdu, inkapaz di si mésmu di kualkér finóminu di ilastisidadi auténtiku.

Ta falta dusibidadi na menti, el ta atxa-se na priso na múltiples normás ríjidus y istranjeru.

Kada un ten se kritériu y normás ríjidus ditirminadu drentu di kel ki ta asiona y riasiona sinsantimenti.

Kúzias más gravi di tudu es keston é ma kel milionada di kritérius ta ekivali ku milionada di normás putrifatu y absurdu.

Na tudu kazu, gentes nunka ka ta sinti inganadu, kada kabesa é un mundu y nun ten dúvida ki entri tants dizbórdu mentais ta izisti txeu sofismas di distrauson y stúpides insuportável.

Mas kritériu más streitu di multidon nun ten nem suspéita di imbutiliamentu intileutivu na kel ki el ta atxa-se.

Es gentes mudérnu ku sérbru di barata ta pensa di si mésmu más bon, ta prisumi di liberal, di super-jéniu, ta kridita ki ten un kritériu más grandi.

Inyoranti ilustradu ta rezulta ser kes más difísil, pamodi na rialidade, papiandu es bés na sentidu sokrátiku, nu ta fla: “Nu solamenti ka ta sabe, má en més ta inyora ma nu ka ta sabe”.

Bribon di intilektu afiradu na kes normás más antigu di pasadu ta priusésa violentimenti, na virtud di si própriu imbutiliamentu, y ta nega-se di manera inifátiku di aseita algun kúzias ki di manera algun ka ta pode inkaxa drentu di se normás di aseru.

Sabihondus ilustradu ta pensa ki tudu kel ki pa un ô otu kauza ta sai di kanbin ríjidus di se priusidimentus oksididu é absurdu na un sentu pur sentu. Asina, di es manera, es gentes más kabrita di kritériu más difísil ta autoenganha miserávelmente.

Pséudu-sapienti di es épuka ta prisumi di jinius, ta odja ku dizdén pa ken ki ten valor di afasta di se normás ruído pa ténpu, más piori di tudu é ki nun ten nem suspéita di kruda rialidade di si própriu torpésa.

Mikindadi intilektuál di mentis bafienta é tal ki a ta da si luxu di iziji dimostrasons sobri kel ki é rial, sobri kel ki ka é di menti.

Gentes di intindimentu más fraku y intuliranti ka ta kere ntendi ki spiriénsia di kel ki é rial ta ben solamenti na ausencia di égu.

Inkustuionávelmente, di manera algun, el ka ta ser pusível rikonxesi dirétamenti mistérius di vida y di morti enkuantu nu ka abri, drentu di nu mésmu, menti interior.

Ka sta di más ripiti na es kapítulu ki solamenti konsiénsia superlativa di Ser ki pode konxe verdadi.

Menti interior solamenti pode funsiona ku dadus ki konsiénsia Kósmiku di SER ta da.

Intilektu suzitivu, ku si dialétika riazonativa, nada ki pode sabe sobri kel ki ta skapadu di si jurisdisaun.

Nu dja sabe ki kuntuis di dialétika riazonativa ta ilaboradu ku dadus ki sentidu di priserson stirnu ta da.

Ken ki ta atxa-se imbutiliadu drentu di se priusidimentus intilektuál y normás fixu, ta prizinta sinpri rizisténsia na es idia riuvulusionárius.

Solamenti dizolbendu ÉGU di forma radikal y difinitivu ki é pusível diskubri konsiénsia y abri rialmenti menti interior.

Sin txeu kuzi, kumu ki es diklarason riuvulusionárius ka ta kaba drentu di lójika formál, nem tanpóku drentu di lójika dialétiku, riason suzitíva di mentis invulusionanti ta opõe rizisténsia violénsia.

Kes gentes más kabrita di intilektu ta kre mete oseanu drentu di un vasu di kristal, ta suponi ki universidad pode kuntrola tudu sabiduría di universu y ki tudu leis di Kosmus sta obrigadu di submeti na se normás más antigu akadémiku.

Nem más lodji di suspéita kes intónsu, diklárasons di sabiduría, stadu di dijinerasaun na kel ki el ta atxa-se.

Asbés es gentes ta resaltadu pa un mumentu kantu el ta ben na mundu Izotérista, más lógu ta apagadu kumu fogus fatuu, ta dizaparsi di panorama di inkietudis spirítuál, intilektu ta traga-si y ta dizaparsi di sénariu pa sinpri.

Supirfisialidadi di intilektu nunka ki pode pinitra na fundu lizítimu di SER, en més priusésu suzitíva di rasionalismu pode leba kes más pinhu pa kualkér klas di kinkluzon más brilanti má absurdu.

Puder formulativu di kuntuis lójikus di manera algun ka ta inplika spiriénsia di kel ki é rial.

Jógu kinvinsenti di dialétika riazonativa, auto-fasina riazonadór fazendu-l konfunde sinpri gatu ku lébri.

Prusisera brilianti di idias ta ofuska bribon di intilektu y ta da-l serta auto-sufisiénsia tan absurdu kumu pa rijeita tudu kel ki ka ta odja puera di bibliotékas y tinta di universidade.

“Delirium tremens” di bébedu alkóliku ten sintoma inkunfundível, más di kes ki sta inbriagadu di tirias ta kunfundidu fasilmente ku jénio.

Kantu nu txiga na es parti di nu kapítulu, nu ta fla ki sertamenti ta rezulta más difísil sabe undi ki ta tirmina intilektualismu di bribon y undi ki ta kumesa lokura.

Enkuantu nu kontinua imbutiliadu drentu di normás mudjidus y bafientu di intilektu, el ta ser algun más ki inpusível spiriénsia di kel ki ka é di menti, di kel ki ka é di ténpu, di kel ki é rial.