Traduson Automátiku
Prefásiu
PURIFÁSIU
Pa: V.M. GARGHA KUICHINES
“GRAN RI-BILIÃU” di Venerável Mestre Samael Aun Weor ta mostra-nu palpávelmenti nos puzison na vida.
Nu debe kiba tudu kel ki ta mara-nu na kusas iluzória di es vida.
Li nu djunta sinadura di kada kapítulu pa orienta kel ki kurajozu ki lansa na Batalha kontra se kabésa.
Tudu txabi di es óbra ta konduzi na distruson di nos Yos, pa liberta Esénsia ki é kel ki ta bali na nos.
Yo ka kre more e donu ta sinti inferior ki difetu.
Na mundu ta abunda inkapás e medu ta faze stragus pa tudu lugar.
“KA TEN KUSA IMPOSÍVEL, KEL KI TEN É HOMIS INKAPÁS”.
KAPÍTILU 1
Humanidadi sta disprovidu di beleza internu; kel superfisial ta anula tudu. Piedadji ta diskonxedu. Krueldadi ten sigidoris. Trankilidadi ka ta izisti pamodi gentis ta vive prúkupadu e dizisperadu.
Sorti di sofridus sta na mon di pidadoris di tudu kalanha.
KAPÍTILU 2
Fomi e dizisperu ta aumenta di instanti na instanti e prudutus kimiku ta distrui atmósfera terestre, má izisti un antídotu kontra mal ki ta sirka-nu: “Kastidadi Siéntifiku” ô aprobeitamentu di simenti umanu transformando-l na ENERJIA na nos laburatória umanu e dipôs na Luz e Fogu kantu nu prende manuseia 3 fatóris di diskiberta di konsiénsia: 1. Morte di nos difetus. 2. Forma korpus solar na nos. 3. Servi Póbre Órfan (Humanidadi).
Téra, água e ar, ta kontamina pa kulpa di prezenti sivilizason; ka ta txiga oru di mundu pa ripara mal; só nu sirbi di oru likidu ki tudu nu ta produzi, nos prúpi simenti, uzando-l sabiamenti ku konximentu di kauza, asina nu ta kapasita pa midjora mundu e servi ku konsiénsia diskiberta.
Nu sta forma Ejersitu di Salbason Mundial ku tudu kel kurajuzu ki txira fila ku Avatara di Akuariu, através di Doutrina di Kristifikason ki ta liberta-nu di tudu mal.
Si bu midjora, ta midjora mundu.
KAPÍTILU 3
Pa monti felisidadi ka ta izisti, es ka sabe ma é óbra di nos, ma nu é se artífisi, konstruitoris; nu ta konstrui-l ku nos oru likidu, nos Simenti.
Kantu nu sta kontenti nu ta sinti felis, má é fugaz kes instanti; si bu ka ten mandu riba bu menti terenu, bu ta ser sklabu di el, pamodi el ka ta kontenta ku nada. Nu debe vive na Mundu sen ser Sklabu di el.
KAPÍTILU 4 TA PAPIA RIBA LIBERTADI
Libertadi ta fasina-nu, nu ta deseja ser liberta, má ta papia mau di algin e nu ta fika fitxadu e asina nu ta bira libertinu e nu pasa pa maldadi.
Kel ki ta ripiti spésis maledesenti, é más perversu ki kel ki ta inventa-s, pamodi es pode prosede pa jilus, envidia ô ekivokadu sinséru; ripitidor ta faze-l komu fiel disípulu di mal, é un maldadi na poténsia. “Buzka Verdadi e El ta faze-bu liberta”. Má ¿kuma ki mintirozu pode txiga na Verdadi? Na kes kondison ta afasta kada instanti di polu opostu, Verdadi.
Verdadi é atributu di Pai Ben Amadu, mésmu ki Fe. ¿Kuma ki mintirozu pode ten fe, si es é dadiva di Pai? Dons di Pai ka pode rizebe-s kel ki sta txêu di difetus, vísius, ansias di pode e prepoténsia. Nu é sklabu di nos prúpi kunfiansas; fuji di Klarividenti ki ta papia di kel ki el ta odja internamenti; es ta vende Séu e tudu ta ser tiradu di el.
“¿Ken ki é libri? ¿Ken ki logra famozu libertadi? ¿Kuantu ki dja imansipa? ¡Ai!, ¡Ai!, ¡Ai!” (Samael). Kel ki ta minti nunka ka pode ser libri pamodi sta kontra Ben Amadu ki é Verdadi puru.
KAPÍTILU 5 TA PAPIA RIBA LEI DI PÊNDULU
Tudu ta flui e ta riflui, ta subi e ta baxa, ta bai e ta ben; má gentis ta interesa más vaiven di vizinhu ki se prúpi vaiven e asina ta anda na mar tormentozu di se izisténsia, utilizandu se sentidus difetuozu pa kalifika osilason di se vizinhu; e el ¿ki? Kantu omi ta mata se yoes ô difetus ta liberta, ta liberta di monti leis mikánika, ta kiba un di txeu kaskaron ki nu ta forma e ta sinti ansias di libertadi.
Istremus ta ser nunka prejidisiál, nu debe busca justu meiu, fiel di balansa.
Razon ta inklima riverenti anti fetu kunpridu e konséitu ta sfuma anti verdadi kristalina. “Só iliminando erru ta adven Verdadi” (Samael).
KAPÍTILU 6 KONSIITU E REALIDADI
É kunvinienti ki letor studa ditidamenti es kapítulu pa evita ki ser guiadu pa apresiasons errónia; enkuantu nu ten difetus psikolójiku, vísius, mania, nos konséitus ta ser tanbê erróniu; es di: “Es é asina pamodi mi n’kunproba”, é di nesius, tudu ten fasetas, aristis, ondulasons, altus e baixus, distánsias, ténpus, undi nesiu unilateral ta odja kusas a se manera, ta inpõe-s ku violénsia, ta asusta se orintis.
KAPÍTILU 7 DIALÉTIKA DI KONSIÉNSIA
Nu sabe e kel ta sinha-nu, ma nu pode diskiberta konsiénsia só a bazi di trabadjus konsienti e padesimentus voluntáriu.
Dibotu di Sendu ta desperdisa ENERJIA di pikinoti pursentajen di konsiénsia kantu ta indintifika ku susesus di se izisténsia.
Un Mestre kapasitadu, partisipando di Drama di Vida, ka ta indintifika ku dretu drama, ta sinti komu ispidador na sirku di vida; li komu na sinema, ispidadoris ta parsiliza ku ofensor ô ku ofendidu. Mestre di Vida é kel ki ta sinha kusas bon e útil na dibotu di sendu, ta faze-s midjora di kel ki es é, Mãi Naturéza ta ubidê-l e gentis ta sigui-l ku AMOR.
“Konsiénsia é Luz ki inkonsienti ka ta pirsebe” (Samael Aun Weor) ku durmidu ta susede ku Luz di Konsiénsia, kel ki ku ségu ku Luz di Sol.
Kantu ta aumenta rádiu di nos konsiénsia, nos mésmu ta spirimenta na interior kel rial, kel ki é.
KAPÍTILU 8 JERGA SIÉNTIFIKU
Gentis anti finómenus di natureza ta asusta e ta spera ki pasa; siénsia ta rotula-s e ta pon-s nómis difísil, pa ki inyoranti ka sigui muliá-s.
Ten milhons di seres ki ta konxe nomi di se maus, má ka sabe komu distrui-s.
Omi ta manuseia maravilhozamenti veikulus konplikadu ki el ta kria, má ka sabe manuseia se prúpi veikulu: Korpu undi ta mubiliza di instanti na Instanti; omi pa konxe-l, ta akonteze-l, kel ki un laburatória ku sujus ô impurizas; má ku omi ta fla-l ma ta linpa-l, matando se difetus, hábitos, vísius, etc., e ka é kapas, ta kre ma ku banhu di kada dia é sufisienti.
KAPÍTILU 9 ANTÍ-KRISTU
Nu ta leba-l pa déntru. El ka ta pirmiti-nu txiga na Pai Ben Amadu. Má kantu nu ta domina-l totalmenti é múltiple na se isprison.
Antí-Kristu ta odia virtudis kristianu di Fe, Pasénsia, Humildadi, etc. “Omi” ta adora se siénsia e ta ubidi-l.
KAPÍTILU 10 YO PSICOLÓJIKU
Nu debe observa-nu na ason di instanti na instanti, sabe si kel ki nu ta faze ta midjora-nu, pamodi distruson alheiu di nada ka ta sirbi-nu. Kel só ta leba-nu na konvikson di ma nu é bons distruitoris, má es é bon kantu nu ta distrui na nos nos mal, pa midjora-nu di akordu ku Kristu vive ki nu ta leba na poténsia pa ilumina e midjora spési Umana.
Sinha odia, kel tudu ta sabe, má sinha AMA, kel sin é difísil.
Li ku ditinimentu karu letor es kapítulu, si bu deas distrui di raiz bu prúpi mal.
KAPÍTULUS 11 A 20
Na gentis ta inkanta opina, prizenta otus komu es ta odja-s, má ninhun ka kre konxe se kabésa, ki é kel ki ta konta na Sendu di Kristifikason.
Kel ki ta fla más mentiras sta na moda; Luz é konsiénsia e kantu es ta manifesta na nos, é pa izikuta óbra superior. “Pa se obras bu ta konxe-s”, dize Jesús el Kristu.
El ka dize ki pa atakis ki es ta faze. ¡¡¡Gnósticos… diskiberta!!!
Omi intilekitivu ô emotivu ta atu ku akordu ku se inteléktu ô imosons. Es komu juizis é terível, ta obi kel ki ta kunvin e ta julga ô ta da komu verdadi di Deus, kel ki un Mintirozu más grandi ki es ta afirma-s.
Unde ten luz, ten konsiénsia. Maledisénsia é óbra di tinébras, kel ka ta proven di luz.
Na kapítulu 12 ta papia riba 3 mentis ki nu ten: Menti Sensual ô di sentidus, Menti Intermédia; es é kel ki ta kre tudu kel ki ta obi e ta julga di akordu ku ofensor ô difensor; kantu é dirijidu pa konsiénsia, é un midiador formidável, ta bira un instruméntu di ason; kusas dipozitadu na menti intermédia ta forma nos kunfiansas.
Kel ki ten fe verdaderu, ka mizi kre; mintirozu ka pode ten fe, atributu di Deus e spiriénsia direta, ni menti interior, ki nu ta diskubri kantu nu ta da Morte na izindizajáveis ki nu ta karrega na nos Psikis.
Virdudi di konxe nos difetus, dipôs analiza-s e más tardi distrui-s ku ajuda di nos mãi RAM-IO, ta pirmiti-nu muda e ka ser sklavus di tiranuelus ki ta surge na tudu kunfiansas.
Yo, Ego, é dizorden pa déntru di nos; só Ser ten poder pa istabelise orden pa déntru di nos, na nos Psikis.
Di studu ditidu di kapítulu 13, nu ta da konta di kel ki ta akonteze ku Videnti Difetuozu, kantu ta atxa ku Yos izindizajáveis di kualker irmaun di Sendu. Kantu nu ta auto-observa nu ta dexa di papia mau di algin.
Ser e Sabe, debe inkilibra mutuamenti; asina ta nase konprensón. Sabe, sen konximentu di Ser, ta trasi konfuson intelektual di tudu spési; ta nase birbon.
Si é Ser más grandi ki Sabe, ta nase santu is-túpidu. Kapítulu 14 ta da-nu txabis formidável pa auto-konxe-nu; Nu é un Deus divinu, ku un kortiiji pa volta ki ka ta pertense-l; rinunsia na tudu kel é libertason e ki dize…
“Dilítu ta visti ku toga di Juiz, ku túnika di Mestre, ku ropaji di mandigadu, ku traji di Sinhor e até ku túnika di Kristu” (Samael).
Nos Divina Mãi Marah, Maria ô RAM-IO komu nu ta txoma gnósticos, é midianera entri pai Ben Amadu e nos, midiadora entri Deuses ilimental di natureza e magu; pa méiu di el e através di el, ilimentais di natureza ta ubidi-nu. É nos Divina Deva, midiadora entri Binsuada Deusa Mãi di mundu e nos veikulu fíziku, pa logra prodíjius asombrozu e servi nos similhantis.
Di union Sexual ku spuza Sasidotiza, baron ta ifiminiza e spuza ta ivaroniza; nos Mãi RAM-IO é úniku ki pode volta polvarera kósmi ku nos Yos e se lijions. Ku normas sensitiva ka nu pode konxe kusas di Ser, pamodi sentidus é instruméntus densu, karregadu di difetus, tal komu é se donu; ta rikere dizinkijestiona-s, matando na nos difetus, vísius, mania, apegus, dezejus, e tudu kel ki ta gusta menti terenu, ki txeu dúvida ta proporsiona-nu.
Na kapítulu 18 nu ta odja, sigundu Lei di dualidadi, ma asin ki nu ta vive na un país ô lugar di téra, asin tanbê na nos intimidadji ta izisti lugar psikolójiku undi nu ta atxa izizalokadu. Li karu letor es kapítulu interisanti pa ki bu sabe internamenti na ke bairu, kolónia ô lugar bu ta atxa izizalokadu.
Kantu nu ta utiliza nos divina Mãi RAM-IO nu ta distrui nos yoes satániku e nu ta liberta na 96 leis di konsiénsia, di txeu podridon. Ódiu ka ta dexa-nu prigridi internamenti.
Mintirozu ta pika kontra se prúpi Pai e fornikáriu kontra Spíritu Santu; ta fornika na pin