Traduson Automátiku
Mudansa Radikal
Enkuantu un ómi kontinua ku iluzon di acredita na si kabesa kuma el é Un, Úniku, Indivizível, é óbviu kuma mudansa radikal ta ser más ki inposível. Fetu mésmu di kuma trabadju izotériku ta kumesa ku óbiservason rigorozu di si kabesa, ta indika-nu un monti di fator psikolójiku, Jus ô elementus dizajáveis ki é urjenti tira, radika di nos interior.
Sinkezionamentu, di nenkun manera éra posível elimina erros diskonxedu; ta urji óbiserva antis kel ki nu ker separa di nos psikis. Tipu di trabadju es nunka é izternu, más sim interni, y ken ki pensa kuma kalaker manual di urbanidadi ô sistema étiku izternu y supurfisial pode leba-l pa suksesu, es ta sta di fetu timenti inkoretu.
Fetu konkretu y difinitivu di kuma trabadju íntimu ta kumesa ku atenson konsentrada na óbiservason plenária di si kabesa, é motivu más ki sufisienti pa mostra kuma kel-li ta iziji un sforsu pisuál partikular di kada un di nos. Faladu frankamenti y sen rodios, nu ta afirma na forma infátika kel-li: Nenkun ser umanu pode faze kel trabadju kel-li pa nos.
Ka ten posibel kalaker mudansa na nos psikis sen óbiservason diretu di tudu kel konjuntu di fator subjetivu ki nu ta leba dentu. Da pa aseta la multiplisidadi di erros, diskartandu nesesidadi di studu y óbiservason diretu di kel-lis, ta signifika di fetu un ivaziva ô iskapatória, un fuji di si kabesa, un forma di autoenganu.
Só através di sforsu rigorozu di óbiservason juiziozu di si kabesa, sen iskapatória di nenkun spési, nu pode izidensia rialmenti kuma nu ka é “Un” más sim “Monti”. Admite la pluralidadi di JO y izidensia-l através di óbiservason rigorozu é dois aspetu diferenti.
Algén pode aseta Doutrina di monti Jus sen nunka ten izidensia-l; kel úrtimu li so é posível auto-óbiservandu kuidadozamenti. Fugi di trabadju di óbiservason íntimu, buska ivazivas, é sinhal inkonfundível di dijinerason. Enkuantu un ómi sustenta iluzon di kuma el é senpri un y mésmu psoa, el ka pode muda, y é óbviu kuma finalidadi di kel trabadju kel-li é rizamenti alkansa un mudansa gradual na nos vida interior.
La transformason radikal é un pusibilidad difinidu ki normalmenti ta perde óra ki ka ta trabadja sobri si kabesa. Puntu inisial di mudansa radikal ta mantén okultu enkuantu ómi kontinua ta acredita kuma el é Un. Ken ki ta rjita Doutrina di monti Jus ta dimonstra klaramenti kuma dja nunka es auto-óbiserva siriameneti.
Óbiservason severu di si kabesa sen iskapatória di nenkun spési ta permiti-nu vérifika pa nos mésmu krú rializmu di kuma nu ka é “Un” más sim “Monti”. Na mundu di opiniões subjetivu, divésus teorias seudo-izotériku ô seudo-okultista ta sirbi senpri di békus pa fuji di si kabesa… Sinkezionamentu, iluzon di kuma el é senpri un y mésmu psoa ta sirbi di skolhu pa auto-óbiservason…
Algén pode fla: “Mi sabi kuma N ka é Un más sim Monti, la Gnosis dja inxina-m”. Tal afirmason, mésmu ki el fóra munti sinséru, sen izisti plena isperiénsia bibidu sobri kel aspetu doutrináriu, óbviamente tal afirmason ta ser un kusa meramenti izternu y supurfisial. Izidensia, isperimenta y konprende é kel fundaméntal; só asina é posível trabadja konsientimenti pa alkansa un mudansa radikal.
Afirma é un kusa y konprende é otu. Óra ki algén fla: “N ta konpreende kuma N ka é Un más sim Monti”, si si konprinsion é verdaderu y ka méru palabreria insustansial di txatxada anbígua, kel-li ta indika, ta sinhaliza, ta akuza, plena vérifikason di Doutrina di monti Jus. Konximentu y Konprinsion é diferenti. Kel primeru di kel-lis é di ménti, kel sigundu di korason.
Méru konximentu di Doutrina di monti Jus di nada ka ta sirbi; dizafortunadamenti, pa kel ténpus ki nu ta vive, konximentu bai munti más lá di konprinsion, purki pobri animal intelektual inkoretu ki txomadu ómi dja dizinvolve izkluzivamenti ladu di konximentu izkésendu lamentavelmente kel ladu korispondenti di Ser. Konxe Doutrina di monti Jus y konprende-l é fundaméntal pa tudu mudansa radikal verdaderu.
Óra ki un ómi ta kumesa ta óbiserva aténudamenti si kabesa di ángulu di kuma el ka é Un más sim Monti, óbviamente el dja inisia trabadju siriu sobri si natureza interior.