Traduson Automátiku
Publikanu ku Farizeu
Refliti un poku sobri diversu sirkunstánsias di vida, ta ben bale a pena konprende seriu kes bázis undi ki nu sta riba.
Un psoa ta diskansa na se pozison, otu na dinheru, kel otra na prestíjiu, es otu la na se pasadu, es li na tal u kel títlu, etc., etc., etc.
Kuzé ki más kuriozu é ki tudu, ja se riku u mendigu, nu meste di tudu i nu ta vive di tudu, mésmu ki nu sta xei di orgulhu i vaidade.
Nu pensa pa un momentu na kuzé ki pode tira di nos. Kuzé ki ta ser nos sorti na un revoluson di sangre i aguardenti? Na kuzé ki ta fika kes bázis undi ki nu sta riba? Ai di nos, nu ta kre nu é mutu fórti i nu é terivelmenti fraku!
Kel “N” ki ta sinti na si mésmu kel bazi undi ki nu sta riba, debe ser dizolvidu si é ki na verdade nu anseia pa autêntiku Binkuzansa.
Tal “N” ta subestima algen, ta sinti más bon ki tudu mundu, más perfetu na tudu, más riku, más intelijenti, más spetu na vida, etc.
Ta rezulta, mutu oportunu sita gósi kel parábola di Jizus, Gran KABIR, sobri kes dôs ómi ki ta oraba. Foi dizedu pa uns ki ta konfiaba na si mésmu komu justu, i ta disprezaba kes otus.
Jizus, Kristu, fla: “Dôs ómi subiba pa Templu pa ora; un éra Fariseu i kel otu Publikanu. Kel Fariseu, finkadu na pé, ta oraba ku si mésmu di es manera: Deus. N ta da-u grasas pamodi N ka é komu kes más ómi, ladron, injustu, adúlteru, nen mésmu komu es Publikanu: N ta djunjun dôs bês pa simana, N ta da dizmu di tudu kuzé ki N ta ganha. Más kel Publikanu, ta staba longi, ka ta kreba nen levanta se odju pa séu, más ta batia na se peitu ta dze: “Deus tene piedadi di mi, pidador”. N ta dze-u ki es disxe pa se kaza justifikadu antis ki kel otu; pamodi kenha ki ta enaltece ta ser umilhadu; i kel ki ta umilha ta ser enaltece”. (LUKAS XVIII, 10-14)
Kumesa da kónta di nos própriu nadidade i mizéria undi ki nu sta, é absoluta ménti inpusível enkuantu ki ta izisti na nos kel konséitu li di “Más”. Ézénplu: Mi N é más justu ki kel-li, más sabidu ki fulanu, más virtuozu ki zutanu, más riku, más spetu na kuzas di vida, más kastu, más kunpridor di se deveris, etc., etc., etc.
Ka é pusível pasa através di odju di aguia enkuantu ki nu é “riku”, enkuantu ki na nos ta izisti kel konplexu di “Más”.
“É más fásil pasa un kamelu pa odju di aguia, ki entra un riku na reinu di Deus”.
Kel-li di ki bu skola é kel más bon i di ki kel di nha prósmu ka ta sirbi; kel-li di ki bu Relijion é uniku verdadeiru, mudjer di fulanu é un pésima spuza i di ki nha é un santa; kel-li di ki nha amigu Roberto é un bebadu i ki mi N é un ómi mutu juizu i abstémiu, etc., etc., etc., é kuzé ki ta faze-nu sinti riku; motivu pamodi ki nu é tudu kes “KAMELU” di parábola bíblika ku relason pa trabadju izotériku.
É urjenti auto-observa-nu di momentu en momentu ku prupozitu di konxe klaramenti kes fundamentus sobri kes ki nu ta diskansa.
Kandu ki un ta diskubri akelu ki más ta ofende-u na un instanti dadu; prubléma ki da-u pa tal u kel kuza; enton ta diskubri kes bázis sobri kes ki ta diskansa psikolójikamenti.
Kes bázis la ta konstitui sigundu Evanjéliu Kriston “kes área sobri kes ki dja konstruí se kaza”.
É nesesáriu anota ku kidadu komu i kandu ki dja dizpreza otus ta sinti más altu talvês debidu pa títlu u pa pozison sosial u pa esperiénsia adkiridu u pa dinheru, etc., etc., etc.
Gravis é sinti un riku, superior a fulanu u a zutanu pa tal u kel motivu. Algen sima kel-li ka pode entra na Reinu di Séu.
Bon é diskubri na kuzé ki un ta sinti lizonjeadu, na kuzé ki ta satisfaze se vaidade, es ta ben mostra-nu kes fundamentus sobri kes ki nu ta apoia.
Nunka mésmu, tal klas di observason ka debe ser kuston meramenti teóriku, nu debe ser prátikus i observa-nu ku kidadu na forma direta, di instanti en instanti.
Kandu ki un ta kumesa konprende se própriu mizéria i nadidade; kandu ki ta abandona kes delíriu di grandeza; kandu ki ta diskubri nezedadi di tantu títulus, onras i vãns superioridadis sobri nos semeljanti é sinal inkivoku di ki dja ta kumesa muda.
Un ka pode muda si ta txiga pa kel kuzé ki ta dze: “Nha kaza”. “Nha dinheru”. “Nha propredadis”. “Nha éngredu”. “Nha virtudi”. “Nha kapasidadis intelektual”. “Nha kapasidadis artístika”. “Nha kunhisimentus”. “Nha prestíjiu” etc., etc., etc.
Kel-li di fixa na “Nha” a “Mi”, é más ki sufisienti komu pa inpedi rikonxese nos própriu nadidade i mizéria interior.
Un ta spanta anti espetákulu di un inséndiu u di un naufrájiu; enton kes algen dizisperadu ta apudera txeu bês di kuzas ki ta da riju; kuzas sen inportánsia.
Pobre algen!, Ta sinti na kes kuzas la, ta diskansa na tonterias, ta apega na kel ki ka ten menur inportánsia.
Sinti si mésmu pa meiu di kuzas di fora, fundamenta na elis, ta ekivale sta na stadu di absoluta inkonsiénsia.
Sentimentu di “SEIDADE”, (Kel SER REAL), so é pusível dizolve tudu kes “N” ki na nos Interior nu ta leba; antis, tal sentimentu ta rezulta algun más ki inpusível.
Desgrasadamenti kes adorador di “N” ka ta aseita es; es ta kre Deus; ta pensa ki dja ta posui kes “Korpu Gloriozu” di ki Polu di Tarso ta papia; ta supoze ki kel “N” é Divinu i ka ten kenha ki ta tira-lis tal absurdu di kabesa.
Un ka sabe kuzé ki ta faze ku tal algen, ta splika-lis i ka ta ntende; senpri finkadu na kes área sobri kes ki dja konstruí se kaza; senpri metedu na se dogma, na se kaprixu, na se nezedadi.
Si kes algen auto-observaba seriamenti, ta verifica pa si mésmu dutrina di kes txeu; ta diskubri drentu di si mésmu tudu kel multiplisidade di pesoas u “N” ki ta vive drentu di nos interior.
Komo ki ta pode izisti na nos rial sentimentu di nos verdadeiru SER, kandu ki kes “N” la sta sinti pa nos, ta pensa pa nos?
Kel más gravi di tudu kel trajédia é ki un ta pensa ki sta pensa, ta sinti ki sta sinti, kandu ki na realidade é otu ki na un momentu dadu ta pensa ku nos martirizadu serébru i ta sinti ku nos adoloridu korason.
Infeliz di nos!, Kuantu bês ki nu ta kre sta ama i kuzé ki ta susede é ki otu drentu di si mésmu xei di luxúria ta utilizaba sentru di korason.
Nu é uns dizbenturadu, nu ta konfunde paxon animal ku amor!, i sen embargo é otu drentu di si mésmu, drentu di nos personalidadi, kenha ki ta pasa pa tal konfuzon.
Tudu nu ta pensa ki nunka más nu ta pronunsiaba kel palavra di Fariseu na parábola bíblika: “Deus, N ta da-u grasas pamodi N ka é komu kes otus ómi”, etc. etc.
Sen embargo, i mésmu ki ta parse inkrivel, asina ki nu ta prosede diariamenti. Kel vendedor di karni na merkadu ta dze: “Mi N ka é komu kes otus kariseiru ki ta bende karini di má kualidadi i ta splora algen”
Kel vendedor di téla na loja ta sklama: “Mi N ka é komu otus kumersianti ki sabe ruba na midida i ki dja rika”.
Kel vendedor di leti ta afirma: “Mi N ka é komu otus vendedor di leti ki ta pode agwa na si mésmu. N ta gosta ser onradu”
Sra di kaza ta kuménta na vizita, kel siginti: “Mi N ka é komu fulana ki ta anda ku otus ómi, N é grasas a Deus psoa disenti i fiel pa nha maridu”.
Konkluzon: Kes más é malvadu, injustu, adúlteru, ladron i perversu i kada un di nos un mansa óbia, un “Santitu di Xokolati” bon pa tene-u komu un mininu di oru na algun igreja.
Kuantu nésiu nu é!, Nu ta pensa txeu bês ki nunka más nu ta faze tudu kes tonterias i perversidadis ki nu ta odja faze pa otus i nu ta txiga pa tal motivu pa konkluzon ki nu é magnífiku psoas, dizgrasadamenti nu ka ta odja kes tonterias i mezkinhades ki nu ta faze.
Ta izisti stranju momentus na vida undi ki menti sen prubléma di nen un klas ta ripoza. Kandu ki menti sta kietu, kandu ki menti sta na silénsiu ta advem enton kuzé novu.
Na tal instantis é pusível odja kes bázis, kes fundamentus, sobri kes ki nu ta diskansa.
Sta menti na profundu ripozu ulterior, nu pode verifica pa si mésmu krua realidadi di kel área di vida, sobri kel ki nu ta konstrue kaza. (Oia Mateu 7 - Versíukus 24-25-26-27-28-29; parábola ki ta trata di kes dôs simentason)