Traduson Automátiku
La Son Psicológica
Dja txiga óra di nu refleti ku txeu seriedadi sobri kel ki ta txoma “konsiderason internu”.
Ka ten ninhun dúvida sobri aspetu dizastrozu di “auto-konsiderason íntimu”; es além di ipnotiza konsiénsia, ta faze-nu perdi txeu enerjia.
Si un ka kometeba erru di identifikaba txeu ku se kabésa, auto-konsiderason interior ta serba un kuza más ki inposível.
Kantu un ta identifikaba ku se kabésa, ta ama dimás se kabésa, ta sinti piedadi pa se kabésa, ta auto-konsidera, ta pensa ma senpri el ta konporta mutu ben ku fulanu, ku zutanu, ku mudjer, ku fidju, etc., i ma ningen ka sabe valoriza-l, etc. Total el é un santu i tudu kel otus é uns bandidu, uns safadu.
Un di formas más kuriénti di auto-konsiderason íntima é preokupason pa kel ki otus pode pensa sobri se kabésa; talvês es ta supoe ma nu ka é onradu, sinceru, verídicu, korajozu, etc.
Kel más kuriozu di tudu es é ma nu ta ignora lamentabelmenti perda enórmi di enerjia ki es klas di preokupasons ta trazé-nu.
Txeu atitudi ostil pa sertu algen ki ningen mal ka faze-nu, ta debe djustamenti a tal preokupasons nasidu di auto-konsiderason íntima.
Na es sirkunstânsias, ta kere txeu a si mésmu, ta auto-konsidera di kel manera la, é klaru ma MI ó miór nu dizéba MIS en vez di stingui ta fortifika enton espantozamenti.
Identifikadu un ku se kabésa ta apiada mutu di se própi situason i até ta da-l pa faze konta.
Asi ki ta pensa ma fulanu, ma zutanu, ma konpadri, ma komadri, ma vizinhu, ma patron, ma amigu, etc., etc., etc., ka paga-l kuma é devidu apesar di tudu se konxedu bondadis i inbotelhadu na es ta vira insuportável i aboridú pa tudu mundu.
Ku un sujeitu asi, pratikamenti ka pode papiadu porki kualker konversason é seguru ma ta bai para na se livrinhu di kontas i na se tan kakariadu sufrimentus.
Skeritu sta ma na trabadju izotériku Gnóstiku, so é pusível kresimentu anímiku através di pirdon pa kel otus.
Si algen ta vive di instante en instante, di momentu en momentu, ta sufri pa kel ki es debe-l, pa kel ki es faze-l, pa amarguras ki es kauza-l, senpri ku se mésmu kantiga, nada ka pode krese na se interior.
Orason di Sinhor dja dizé: “Pirdua-nu nos dívidas asi kuma nu ta pirdua nos devidoris”.
Sentimentu di ma es ta debe algen, dor pa maus ki otus kauza-l, etc., ta detén tudu progresu interior di alma.
Jizus, Gran KABIR, dizé: “Pone di akordu ku bu advirsariu sedu, en kantu bu sta ku el na kaninhu, ka seki advirsariu ta ntregau djúis, i djúis al alguazil, i bu ser lansa na kadeia. Di sertu N ta dizé-u ma bu ka ta sai di la, até bu paga últimu kuadranti”. (Mateus, V, 25, 26)
Si es ta debe-nu, nu debe. Si nu ta exiji ma es ta paga-nu até últimu dinheru, nu debe paga antis até últimu kuadranti.
Es é “Lei di Talion”, “Odju pa odju i denti pa denti”. “Sírkulu viciosu”, absurdu.
Diskulpas, kuntenti satisfason i umilhasons ki nu ta exiji pa otus pa maus ki es kauza-nu, tanbê pa nu es ta exiji-nu mésmu ki nu ta konsidera mansu óveia.
Pone se kabésa baxo leis diznesesariu é absurdu, miór é pone se kabésa baxo novu influênsias.
Lei di Mizérikórdia é un influênsia más elevadu ki Lei di ómi violêntu: “Odju pa odju, denti pa denti”.
É urjenti, indispensável, inaplazável, pone nu intelijentimenti baxo influênsias maravilhozu di trabadju izotériku Gnóstiku, skese ma es ta debe-nu i elimina na nos psikis kualker forma di auto-konsiderason.
Nunka nu debe admiti drentu di nos, sentimentus di vingansa, rizintimentu, emosons negativu, ansiedadi pa maus ki es kauza-nu, violénsia, inveja, incessanti rikumbrason di dívidas, etc., etc., etc.
Gnosis sta distina pa kel aspirantis sinceru ki verdaderamenti ta kere trabadja i muda.
Si nu observa gentis nu pode evidénsia na forma diretu, ma kada pessoa ten se própi kantiga.
Kada un ta kanta se própi kantiga psikolójiku; N ta kere rifiri na forma enfátiku a keston es di kontas psikolójiku; sinti ma es ta debe algen, keixa, auto konsidera, etc.
As vês jenti “ta kanta se kantiga, asi porki si”, sen ma es ta da-l korda, sen ma es ta inkuraja-l i na otus okazion dipôs di uns kuantu kopu di vinhu…
Nu ta fla ma nos aboridú kantiga debe ser eliminadu; es ta inkapasita-nu interiormenti, ta ruba-nu txeu enerjia.
Na keston di Psikolojia Revolusionariu, algen ki ta kanta dimás ben, —nu ka sta rifiri a beleza di voz, ni a kantu físiku—, sertamenti ka pode bai más além di si mésmu; ta keda na pasadu…
Un pessoa inpididu pa tristi kantigas ka pode muda se Nível di Ser; ka pode bai más além di kel ki é.
Pa pasa a un Nível Superior di Ser, é prisizu para di ser kel ki nu é; nu meste ka ser kel ki nu é.
Si nu kontinua ser kel ki nu é, nunka nu pode pasa a un Nível Superior di Ser.
Na terrenu di vida prátiku ta susede kuza insolitu. Mutu fitxa un pessoa kualker ta trabá amizadi ku otu, so porki é fásil kanta-l se kantiga.
Dizafortunadamenti tal klas di rilasons ta termina kantu pa kantador es ta pidi-l pa fika más kaladu, pa muda diskus, pa papia di otu kuza, etc.
Enton kantador rizintidu, ta bai na buska di un novu amigu, di algen ki sta dispustu a skuta-l pa ténpu indifinidu.
Konprension ta exiji kantador, algen ki ta konprende-l, kuma si era tan fásil konprende otu pessoa.
Pa konprende otu pessoa é prisizu konprende se kabésa.
Dizafortunadamenti bon kantador ta krê ma ta konprende se kabésa.
É txeu kantador dizinganadu ki ta kanta kantiga di ka ser konprendidu i ta sonha ku un mundu maravilhozu undi es é figuras sentral.
Sin embargo ka tudu kantador é públiku, tanbê ten riservadu; ka ta kanta se kantiga diretamenti, más sekretamenti ta kanta-l.
É jenti ki dja trabadja mutu, ki dja sufri dimás, ta sinti defraudadu, ta pensa ma vida ta debe-s tudu kel ki nunka es foi kapas di atinji.
Es ta sinti pa kumun un tristesa interior, un sensason di munutonia i espantozu aburimentu, kansasu íntimu ó frustrason ki na se volta ta kumula pensamentus.
Inkuestionavelmenti kantigas sekretu ta sera-nu pasu na kaninhu di auto-rializason íntima di Ser.
Dizgrasadamente tal kantigas interior sekretu, ta pasa dizaspercebidu pa si mésmu a menus ki intensionalmenti nu observa-s.
Obviamenti tudu observason di si, ta dexa intrometé lus na si mésmu, na se profundidadis íntimu.
Ninhun mudansa interior ta pode susede na nos psikis a menus di ser lebadu a lus di observason di si.
É indispensável observa se kabésa stadu so, di mésmu manera ki stadu na rilason ku jenti.
Kantu un sta so, “Jóis” mutu diferenti, pensamentus mutu distintu, emosons negativu, etc., ta aprizenta.
Ka senpri sta, ben akonpanhadu kantu sta so. É apénas normal, é mutu natural, sta mutu mal akonpanhadu na plenu sulidádi. “Jóis” más negativu i perigozu ta aprizenta kantu sta so.
Si nu kere transforma-nu radikalmenti nu meste sakrifika nos própi sufrimentus.
Txeu bês nu ta sprimi nos sufrimentus na kantigas artikuladu ó inartikuladu.