Bai pa kontiúdu

A Diskapitason

A medida ki un ta trabadja sobri si mésmu, un ta ben ta intendi kada bês más y más, nesesidadi di elimina di forma radikal di se natureza interior, tudu kel ki ta faze-nu txeu abominável.

Piores situasons di vida, situasons más krítiku, fetus más difísil, ta rezultadu senpri maravilhozu pa auto-diskubrimentu íntimu.

Na kes momentus insuspeitu, krítiku, ta flora senpri y na óras ki ménus nu ta pensa, Yo-s más sekretu; si nu sta alerta inkustionalmenti nu ta diskubri nos.

Épokas más trankilu di vida, é prisisamenti kes ménus favorável pa trabadju sobri si mésmu.

Igzisti momentus di vida txeu konplikadu ki un ten markadu tendénsia pa identifika fasilmenti ku susesu y pa skese konpletamenti di si mésmu; na kes momentus li un ta faze tonterias ki ka ta konduzi na nada; si un stivéra alerta, si na kes mésmu momentus, na bês di perde kabesa, un lembéra di si mésmu, un ta diskubri ku spantu sertu Yo-s ki nunka un ka tevi nem ménimu suspeitu di se pusível igzisténsia.

Sentidu di auto-obzervason íntima, ta atrofia na tudu ser umanu; trabadjandu seriu, auto-obzervandu di momentu na momentu; tal sentidu ta dizenvolve na forma progresivu.

A medida ki sentidu di auto-obzervason ta sigui se dizenvolvimentu através di uzu kontínuu, nu ta bai ta faze más y más kapaz di parsebe na forma direta kes Yo-s sobri kel ki nunka nu ka tevi dadu algun relasionadu ku se igzisténsia.

Anti sentidu di auto-obzervason íntima, kada un di kes Yo-s ki na nos interior ta abita, ta asumi rialmenti es o kel figura sekretamenti afín ku difeitu personifikadu pa mésmu. Indubitavelmente imajen di kada un di es Yo-s ten sertu sabor psikolójiku inkunfundível através di kel ki nu ta aprendi, kaptura, ntrapa, instintivamente se natureza íntima, y difeitu ki ta karakteriza-l.

Na prinsípiu izoterista ka sabe undi pa kumesa, anti nesesidadi di trabadja sobri si mésmu, mas se ta atxa konpletamenti dizorientadu.

Aproveitandu momentus krítiku, situasons más dezagradável, instantis más adiversu, si nu sta alerta nu ta diskubri nos difeitus sobresalienti, kes Yo-s ki nu debe dizintegra urgentimenti.

Asbês un pode kumesa pa raiba o pa amor própiu, o pa dizgrasadu sigundu di luxúria, etc., etc., etc.

É nesesáriu toma nota sobri tudu na nos stadu psikolójiku diáriu, si é ki di verdadi nu kre un mudansa difinitivu.

Antes di bai durmi é konvenienti ki nu izamina fetus sukuredus na kel dia, situasons enbaraçozu, gargalhada strenduzu di Aristófanes y sorizu sutil di Sócrates.

Pode ser ki nu magua algén ku un gargalhada, pode ser ki nu inxarma algén ku un sorizu o ku un mirada fora di lugar.

Lémbra ki na izoterizmo puru, bon é tudu kel ki sta na se lugar, mau é tudu kel ki sta fora di lugar.

Água na se lugar é bon, mas si es inunda kasa, es ta staba fora di lugar, ta kauza danus, ta ser mau y prizudisial.

Fogu na cozinha y dentu di se lugar, ale di ser útil é bon; fora di se lugar ta kema móveis di sala, ta ser mau y prizudisial.

Kualkér virtudi pur santa ki se, na se lugar é bon, fora di lugar é mau y prizudisial. Ku virtudis nu pode danifika otus. É indispensável koloka virtudis na se lugar korrespondenti.

Kuzé ki bu ta djiba di un prisbiéru ki staba ta prega palavra di Sinhor dentu di un prostíbulu? Kuzé ki bu ta djiba di un varon mansu y toleranti ki staba ta bendize un kuadrilha di asaltanti ki ta intenta viola mudjer y fidjus? Kuzé ki bu ta djiba di kel klas di toleránsia levadu pa isesu? Kuzé ki bu ta pensa sobri atitudi karitativa di un ómi ki na bês di leba kumida pa kasa, es ta apartiba dinheru entra mendigantis di vísiu? Kuzé ki bu ta opina sobri ómi servísial ki na un instanti dadu es ta inpresta un punhal pa un asesinu?

Lémbra karu leitor ki entra kadénsia di versu tanbê ta skonde dilítu. Ten txeu virtudi na malvadu y ten txeu maldadi na virtuozo.

Mesk un parse inkredítivel dentu di mésmu perfumi di pregaria tanbê ta skonde dilítu.

Dilítu ta dizfraza di santu, uza más bon virtudis, ta apresenta komu márti y até ta ofisia na templus sagradu.

A medida ki sentidu di auto-obzervason íntima ta dizenvolve na nos através di uzu kontínuu, nu pode bai ta odja tudu kes Yo-s ki ta sirbi di fundamentu básiku pa nos tenperamentu individual, ja se kel últimu, sangínu o nervozo, flejmátiku o biliozu.

Mesk bu ka kre itá, karu leitor, trás di tenperamentu ki nu ten, ta skonde entra más remotas prufundidadis di nos psikis, kriasons diabóliku más izikrabel.

Odja tais kriasons, obzerva es montruozidadis di infernu dentu di kel ki atxa nbotelhadu nos mésmu konsiénsia, ta faze pusível ku dizenvolvimentu senpri progresivu di sentidu di auto-obzervason íntima.

Na tantu un ómi ka dízolve es kriasons di infernu, es aberasons di si mésmu, indubitavelmente na más fundu, na más prufundu, ta kontinua ta ser algun ku ka devéra igzisti, un diformidadi, un abominason.

Más gravi di tudu es é ki abominável ka ta da konta di se própiu abominason, es ta kre ta ser bonitu, justu, bon pessoa, y até es ta keixa di inkunprension di otus, es ta lamenta ingratidun di se similhanti, es ta fla ki ka ta ntende-l, es ta txora ta afirma ki debe-l, ki paga-l ku moeda pretu, etc., etc., etc.

Sentidu di auto-obzervason íntima ta permiti-nu verifica pa si mésmu y na forma direta trabadju sekretu através di kel ki na ténpu dadu nu sta ta dízolve tal o kel Yo (tal o kel difeitu psikolójiku), pusivelmenti diskubridu na kondisons difísil y ku ménus nu ta suspeitaba.

Bu dja pensa bu algun bês na vida sobri kel ki más bu ta gosta o bu ta dezagrada? Bu, bu dja refleti sobri resortis sekretu di ason? Purki ki bu kre ten un bunitu kasa? Purki ki bu deseja ten un karu últimu mudelu? Purki ki bu kre sta senpri na últimu moda? Purki ki bu ta kodísia ka ser kodisioso? Kuzé ki más bu ofende na un momentu dadu? Kuzé ki más bu elojia onti? Purki ki bu sinti superior a fulanu o a fulana di tal, na determinadu instanti? Na ki óra ki bu sinti superior a algén? Purki ki bu ngrevese na relata se triunfus? Bu ka pode fika keladu kantu es ta murmuraba di otu pessoa konxedu? Bu resebe kopu di likor pur kurtizia? Bu aseita fuma talbês ka tenén vísiu, pusivelmenti pur konseitu di edukason o di ombría? Bu sta sigur di ten ser sínseru na kel konbersa? Y kantu bu ta Justifika bu mésmu, y kantu bu ta eloja bu, y kantu bu ta knta bu triunfus y bu ta relata ripítidu kel ki antis bu djiba otus, bu ntende ki bu éra vanidozu?

Sentidu di auto-obzervason íntima, ale di permiti-bu odja klaramenti Yo ki bu sta ta dízolve, ta permiti-bu tanbê odja rezultadus patétiku y difinidu di bu trabadju interior.

Na prinsípiu es kriasons di infernu, es aberasons psíkiku ki dizgrasadamente ta karakteriza-bu, é más feiu y montruozu ki bestias más orrenda ki igzisti na fundu di mar o na selvas más prufundu di tera; konformi bu ta avansa na bu trabadju bu pode izidénsia através di sentidu di auto-obzervason interior fetu sobresalienti di ki kes abominasons ta bai ta perde volumi, ta bai ta enpekenese…

Ta rizulta interasanti sabe ki tais bestialidadis konformi ta dekrese na tamanhu, konformi ta perde volumi y ta enpekenese, ta ganha na beleza, ta asumi lentamenti figura infantil; pur últimu ta dizintegra, ta bira poerada kózmiku, ntón Sesénsia nfrazkadu, ta liberta, ta enmansipa, ta disperta.

Indubitavelmente mienti ka pode altera fundamentalmenti ninhun difeitu psikolójiku; obviamente ntendimentu pode da luxu di rotula un difeitu ku tal o kel nómi, di justifika-l, di pasa-l di un nível pa otu, etc., mas ka pode pa si mésmu anikila-l, dizintegra-l.

Nu meste urgentimenti di un poder flamíferu superior a mienti, di un poder ki se kapaz pa si mésmu di reduzi tal o kel difeitu psikolójiku a mera poerada kózmiku.

Afelismenti igzisti na nos kel poder serpentínu, kel fogu maravilhozu ki bédju alkimista medievais batiza ku nómi misteriozu di Stella Maris, Virjen di Mar, Azoe di Siénsia di Hermes, Tonantzin di Méxiku Azteka, kel derivason di nos própiu ser íntimu, Deus Madri na nos interior sinbolizadu senpri ku serpenti sagradu di Grandis Mistériu.

Si dipôs di ten obzerva y kunprendidu prufundamenti tal o kel difeitu psikolójiku (tal o kel Yo), nu suplika a nos Madri Kózmika partikular, pôs kada un di nos ten se própiu, dizintegra, reduzi a poerada kózmiku, es o kel difeitu, kel Yo, motivu di nos trabadju interior, bu pode sta sigur di ki mésmu ta perde volumi y lentamenti ta bai pulverizandu.

Tudu es ta inplika naturalmenti susesívu trabadjus di fundu, senpri kontínuu, pôs ninhun Yo, pode ser dizintegradu jamais instantaneamente. Sentidu di auto-obzervason íntima pode odja avansu progresivu di trabadju relasionadu ku abominason ki ta interasa-nu verdaderamenti dizintegra.

Stella Maris mesk un parse inkredítivel é assinatura astral di poténsia seksual umanu.

Obviamente Stella Maris ten poder ifetivu pa dizintegra aberasons ki na nos interior psikolójiku nu ta karga.

Dikapitason di Juan Bautista é algun ki ta inbita-nu a rifleeson, ka ta ser pusível ninhun mudansa psikolójiku radikal si antis nu ka pasa pa dikapitason.

Nos própiu ser derivadu, Tonantzin, Stella Maris komu poténsia elétrika diskonxedu pa umanidadi interu y ki ta atxa latenti na fundu mésmu di nos psikis, ostensiblemente ta goza di poder ki ta permiti-l dikapita kualkér Yo antis di dizintegrason final.

Stella Maris é kel fogu filozofal ki ta atxa latenti na tudu matéria orgániku e inorgániku.

Inpulsus psikolójiku pode pruboka ason intensivu di tal fogu y ntón dikapitason ta faze pusível.

Alguns Yo-s ta kustuma ser dikapítadu na kumesu di trabadju psikolójiku, otus na méiu y es últimu na final. Stella Maris komu poténsia ígneu seksual ten konsiénsia plenu di trabadju pa rializa y ta rializa dikapitason na momentu oportunu, na instanti adekuadu.

Na tantu ka ten pruduzidu dizintegrason di tudu es abominasons psikolójiku, di tudu es lasívia, di tudu es maldisons, rubu, inveja, adultériu sekretu o manisfestu, anbison di dinheru o di podéris psíkiku, etc., mésk nu kre ki nu é pessoa onorável, kunpridor di palavra, sínseru, kurtez, karitativu, bunitu na interior, etc., obviamente nu ka ta pasa di ser más ki sipulkrus brankiadu, bunitu pur fora mas pur dentu txinu di podridon askeanti.

Erudison librezku, pseudo-sapiénsia, informason konpletu sobri sagradu skritus, ja se es di orienti o di oksidenti,, di norti o di sul, pseudo-ukultizmo, pseudo-izoterizmo, absoluta siguransa di sta ben dukumentadu, sektarizmo intransigenti ku plenu konvikson, etc., di nada ta sirbi purki na rialidadi só ta igzisti na fundu kel ki nu ta ignora, kriasons di infernu, maldisons, montruozidadis ki ta skonde Tras kara bunitu, trás rostus venerável, baxo el roupa santísimu di líder sagradu, etc.

Nu ten ki ser sínseru ku si mésmu, nu pergunta kuzé ki nu kre, si nu ben pa Insinason Gnóstiku pur mera kuriozidadi, si di verdadi ka é pasa pa dikapitason kel ki nu sta ta deseja, ntón nu sta ta ngana a si mésmus, nu sta ta defende nos própiu podridon, nu sta ta prosede ipokritamenti.

Na skolas más venerável di sapiénsia izotériku y di ukultizmo igzisti txeu inganadu sínseru ki di verdadi ta kre auto-rializa mas ki ka sta dedikadu a dizintegrason di se abominasons interior.

É txeu jinti ki ta supo ki através di bon inténsons é pusível txege na santifikason. Obviamente na tantu ki ka trabadja ku intensidadi sobri kes Yo-s ki na nos interior nu ta karga, el ta kontinua ta igzisti baxo fundu di mirada pioza y di bon konduta.

Txiga óra di sabe ki nu é uns malvadu dizfrazadu ku túnika di santidadi; obédja ku pele di lobu; kaníbalis bestidu ku traji di kabaleru; bergudu skundidu trás di sinu sagradu di krus, etc.

Pur mutu majestozus ki nu ta parse dentu di nos templus, o dentu di nos aulas di lus y di armonía, pur mutu serenus y doxi ki nu ta odja nos similhanti, pur mutu reverendu y unildi ki nu ta parse, na fundu di nos psikis ta kontinua ta igzisti tudu abominasons di infernu y tudu montruozidadis di géras.

Na Psikolojia Rivolusionáriu ta faze-nu evudinti nesesidadi di un transformason radikal y es só é pusível diklarandu a si mésmus un géra a morti, dizpiadadu y kruel.

Sertamenti nos tudu ka ta bali nada, nu é kada un di nos dizgrasa di tera, kel izikrabel.

Afelismenti Juan Bautista inxina-nu kamínhu sekretu: MORRE NA SI MÉSMUS ATRAVÉS DI DIKAPITASON PSIKOLÓJIKU.