Bai pa kontiúdu

Obiservaçon di Si Mésmu

Auto-Obiservason íntimu di si mésmu é un méiu prátiku pa alkansa un transformason radikal.

Konxe i obiserva é diferenti. Monti pésona ta konfundi obiservason di si ku konxementu. Nu ta konxe ma nu sta sentadu na un kadera na un sala, mas isu ka ta signifika ma nu sta ta obiserva kadera.

Nu ta konxe ma na un momentu dadu nu sta na un stadu negativu, talvês ku algun prubléma ô prêocupadu pa es ô kel asuntu ô na stadu di dizaségu ô insertéza, etc., mas isu ka ta signifika ma nu sta ta obiserva-l.

Bu ta sinti antipatia pa algén? Bu ka gosta di sertu pésona? Pur quê? Bu ta fla ma bu konxe kel pésona… Pur favor!, Obiserva-l, konxe nunka é obiserva; ka bu konfundi konxe ku obiserva…

Obiservason di si ki é un sentu pur sentu ativu, é un méiu di mudansa di si, enkuantu konxe, ki é pasivu, ka é.

Sertamenti konxe ka é un atu di atenson. Atenson dirijidu pa déntru di si mésmu, pa kel ki sta ta kontisi na nos interior, sim é algun kuza pozitivu, ativu…

Na kazu di un pésona ki nu ten antipatia asi pamodi sim, pamodi nu ten vontadi i monti bês sen motivu ninhun, un ta ripará na monti pensamentu ki ta akumula na menti, grupu di vós ki ta pâpia i grita dizordenadamenti déntru di si mésmu, kel ki es sta ta pâpia, emosons dizagradável ki ta surge na nos interior, sabor dizagradável ki tudu es ta dexa na nos psikis, etc., etc., etc.

Obviamente na tal stadu nu ta da kónta tanbê di ma interiormenti nu sta trata mutu mau pésona ki nu ten antipatia.

Mas pa odja tudu es, ta meste inkustionavelmenti di un atenson dirijidu intensionalmenti pa déntru di si mésmu; ka di un atenson pasiva.

Atenson dinámiku ta ben rialmenti di ladu obiservanti, enkuantu pensamentus i emosons ta pertense pa ladu obiservadu.

Tudu es ta faze nu konprende ma konxe é algun kuza konpletamenti pasivu i mekaniku, na kontrasti evidenti ku obiservason di si ki é un atu konsienti.

Nu ka kre ku es fla ma ka ta izisti obiservason mekaniku di si, mas tal tipu di obiservason ka ten nada a ver ku auto-obiservason psikolójiku ki nu sta ta riferi.

Pinsa i obiserva ta rezulta tanbê mutu diferenti. Kualker sujéitu pode daña luxu di pinza sobri si mésmu tudu kel ki el kre, mas es ka kre fla ma el sta ta obiserva rialmenti.

Nu meste odja distintu “Nhos” na ason, diskubri-s na nos psikis, konprende ma déntru di kada un di es ta izisti un pursentu di nos prôpriu konsiênsia, arrepende di nu kria-s, etc.

Enton nu ta sklama. “Mas kuzê ki es N ta sta ta faze?” “Kuzê ki el sta ta pâpia?” “Kuzê ki el kre?” “Pur kê ki el ta turmenta-m ku se luxuria?”, “Ku se raiba?”, etc., etc., etc.

Enton nu ta odja déntru di si mésmu, tudu es tren di pensamentus, emosons, dizéjus, paixon, komédia privadu, drama pusuais, elaboradu mintira, diskursu, eskusa, morbuzidadis, léitus di prazer, kuadru di laskivia, etc., etc., etc.

Monti bês antis di durmi na momentu presizu di transison entre vijilia i sonu nu ta sinti déntru di nos prôpriu menti distintu vós ki ta pâpia entre si, é distintu Nhos ki debe kaba na tal momentu tudu konekson ku distintu sentrus di nos makina órgániku pa podê mergulha dipôs na mundu molekular, na “Kintu Dimençon”.