Traduson Automátiku
Prefásiu
Tratadu atual di Psikolojia Revolucionária é un Mensaji novu ki Mestre ta da irmons pa motivu di Natal di 1975. El é un Kódigu konpletu ki ta inxina-nu mata difetu. Timenti gósi, studantis ta konforma ku suprimi difetu, un kuza ki ta parse ku xefi militar ki ta impone na se subordinadus, pessoalmenti nu ten sidu tékniku na suprimi difetu, má txiga óra ki nu odja obrigadu pa da-l mortu, pa elimina-l, ta uza téknika di Mestre Samael ki na forma nítidu, prezizu y izatu ta da-nu txavis.
Kantu difetu ta more, além di Alma ta spresa ku se beleza inakuladu, tudu ta muda pa nos, monti ta pergunta modi ki es ta faze kantu vários difetu ta ben a tona na ténpu, y pa es nu ta responde ma es ta elimina uns y ki otus ta spera, es otus es pode suprimi pa más tardi es elimina.
Na PRIMERU KAPÍTULU; el ta inxina-nu komu muda pájina di nos vida, kebra: Ráiba, ganánsia, inveja, luxúria, orgulhu, pregisa, gula, dizéju, etc. É indispensável domina ménti terrenu y faze vórtisi fruntal roda pa ki el absorve konximentu eternu di ménti Universal, na mému kapítulu el ta inxina-nu izamina, nível moral di Ser y muda kel nível-li. Es é pusível kantu nu distrui nos difetu.
Tudu mudansa interior ta trae komu konsekuénsia un mudansa exterior. Nível di Ser ki Mestre ta trata na kel obra-li ta refiri pa kondison ki nu ta atxa.
Na SIGUNDU KAPÍTULU; el ta splika ma nível di Ser é skalon undi nu ta atxa situadu na skala di Vida, kantu nu ta subi kel skala-li enton nu ta progresiva, má kantu nu ta permanese stasionadu el ta produzi aburesimentu, dizganu, tristéza, pezadu.
Na TERSERU KAPÍTULU; el ta papiá sobri ribeldia Psikolójiku y el ta inxina-nu ma pontu Psikolójiku di partida sta dentu di nos y el ta fla-nu ma kaminhu vertikal ô perpendikular é kanpu di Rebeldis, di kel-lis ki ta busca mudansa imedjatu, di tal sorti ki trabadju sobri si mému é karaterístika prinsipal di kaminhu vertikal; Umanóidis ta kaminha pa kaminhu orizontal na skala di vida.
Na KUARTU KAPÍTULU; el ta determina komu ki mudansa ta produzi, beleza di un mininu ta obedese pa fetu di nun ka desenvolve se difetu y nu ta odja ma konforme es ta ben ta desenvolve na mininu, el ta ben ta perde se beleza Inatu. Kantu nu ta dizintegra difetu, Alma ta manifesta na se esplendor y es pesuas ta persebe-l a simplis vista, além di beleza di Alma é kel ki ta imbeleza korpu físiku.
Na KAPÍTULU KINTU; El ta inxina-nu manéju kel jinasu Psikolójiku, y el ta inxina-nu métodu pa anikila fealdadi sekretu ki nu ta leba pa dentu, (difetus); el ta inxina-nu trabadja sobri si mému, pa alkansa un transformason Radikal.
Muda é nesesáriu, má gentis ka sabe komu muda, es ta sufri monti y es ta kontenta ku bota kulpa, na otus, es ka sabe ma uniku es ki ta responsavel pa manéju di se Vida.
Na KAPÍTULU SEXTU; el ta papiá sobri vida, el ta fla-nu ma vida ta rezulta un prubléma ki ningen ka ta ntende: Stadus é Interioris y iventus é Exterioris.
Na KAPÍTULU SÉTIMU; El ta papiá sobri stadus Interioris, y el ta inxina-nu diferénsa ki ta izisti entri stadus di konsiénsia y akontesimentus exterioris di vida prátika.
Kantu nu ta modifika stadus inkurretu di konsiénsia, es ta orijina mudansa fundamental na nos.
El ta papiá-nu na NONU KAPÍTULU SOBRI SUSESUS PESOAL; y el ta inxina-nu koriji stadus Psikolójiku inkurretu y stadus interioris iróniu, el ta inxina-nu pone órdin na nos kaza interior dizordenadu, vida interior ta trae sirkunstánsias exterioris y si es é dulurozu es debe pa stadus interioris absurdu. Kel di fora é refleksu di kel di dentu, mudansa interior ta orijina di Imedjatu un nóvu órdin di kuzas.
Stadus interioris inkurretu ta konverte-nu na vítimas indefenzus di perversidadi umana, el ta inxina-nu pa nun ka ntifika ku ninhun akontesimentu ta rekorda-nu ma tudu ta pasa, nu debe prende pa odja vida komu un pelíkula y na drama nu debe ser observador, nun ka konfunde ku drama.
Un di nha fidju ten un Teatru undi ta izibe pelíkulas modernu y el ta xeiu kantu artistas ki distinge ku Óskaris ta trabadja; Un dia kualker nha fidju Alvaro ta konvida-m pa un pelíkula undi artistas ku Óskaris ta trabadja, pa konvite n ta responde ma n ka pode asisti pamodi n staba Interesadu na un drama umanu midjór ki di se pelíkula, undi tudu artistas staba Óskaris; el ta pergunta-m: Kal ki kel drama?, y mi n ta responde, drama di Vida; El ta kontinua, má na kel drama tudu nu ta trabadja, y n ta manifesta-l: Mi n ta trabadja komu observador di kel Drama. Pamodi? N ta responde: pamodi mi n ka ta konfunde ku drama, n ta faze kel ki n debe faze, n ka ta emosiona ni n ka ta ntristese ku akontesimentus di drama.
Na KAPÍTULU DÉSIMU; El ta papiá sobri diferentis yós y el ta splika ma na vida interior di pesoas ka ta izisti trabadju armoniozu pa ser un soma di yós, pa es tantes mudansas na vida diáriu di kada un di ator di drama: zelu, risu, txoru, ráiba, sustu, kel karaterístikas ta mostra-nu mudansas y alterasons txeu variadu ki yós di nos personalidade ta spone-nu.
Na KAPÍTULU ONZI; El ta papiá sobri nos Keridu Egu y el ta fla-nu ma yós é valoris psíkiku ja ser pozitivu ô negativu y el ta inxina-nu prátika di auto-observason interior y asina nu ta ben ta diskubri monti yós ki ta vive dentu di nos personalidade.
Na KAPÍTULU DOZI; El ta papiá di Mudansa Radikal, la el ta inxina-nu ma ka é pusível ninhun mudansa na nos psike sen observason diretu di tudu kel konjuntu di fatoris subjektivu ki nu ta leba dentu.
Kantu nu ta prende ma nu ka é un si nu monti dentu di nos, nu ta ben na kaminhu di auto-konximentu. Konximentu y Konprenson é diferenti, kel primeru é di ménti y kel sigundu é di korason.
KAPÍTULU TREZI; Observador y observadu, la el ta papiá di atleta di auto-observason interna ki é kel ki ta trabadja seriaménti sobri si mému y el ta sforsa pa aparta elementus indizejável ki nu ta karega dentu.
Pa auto-konximentu nu debe dividi-nu na observador y observadu, sen kel divizon-li nunka nu pode txiga pa auto-konximentu.
Na KAPÍTULU KATORZI; El ta papiá sobri pensamentus Negativu; y nu ta odja ma tudu yós ten intelijénsia y es ta vale di nos sentru Inteletivu pa lansa konsetu, ideias, análizi, etc., kel ki ta ndika ma nu ka ten ménti ndividual, nu ta odja na kel kapítulu ma yós abusivamenti ta uza nos sentru di pensa.
Na KAPÍTULU KINZI; El ta papiá sobri Ndividualidadi, la un ta da kenta ma nu ka ten konsiénsia ni vontadi própiu, ni ndividualidadi, através di auto-observason íntimu nu pode odja pa gentis ki ta vive na nos psike (yós) y ki nu debe elimina pa alkansa Transformason Radikal, postu ki ndividualidadi é sagradu, nu ta odja kazu di Mestra di skola ki ta vive ta koriji mininus tudu vida y asina es ta txiga pa dekrepidudi pamodi es konfunde ku drama di vida tanbê.
Restantis kapítulus di 16 ti 32 é txeu interesanti pa tudu kel pesoas ki kre sai di monti, pa kes ki ta aspira pa ser algun kuza na vida, pa águias altaneru, pa revolusionárius di konsiénsia y di spritu ndomábel, pa akel ki ta rinunsia espinásiu di guma, ki ta dobra se cerviz anti fusta di kualker tiránu.
KAPÍTULU DIEZISEIS; mestre ta papiá-nu sobri livru di vida, é konvinienti observa repetison di palavras diáriu, rekurénsia di kuzas di mému dia tudu kel ta konduzi-nu pa altu konximentu.
Na KAPÍTULU DIECISIETE; El ta papiá sobri kriaturas mekániku y el ta fla-nu ma kantu un ka ta auto-observa ka ta pode da kenta di repetison incesanti diáriu, ken ki ka dizéja observa se mému tanbê ka ta dizéja trabadja pa alkansa un verdaderu transformason Radikal, nos personalidade é sô un marioneta, un boneku parlanti, algun kuza mekániku, nu é repetidor di susesu, nos hábitu é mému, nunka nu kre modifika-l.
KAPÍTULU DIECIOCHO; el ta trata di Pan Súper-Substânsial, hábitus ta mantene-nu petrifikadu, nu é gentis mekániku karregadu di velhu hábitus, nu debe provoka mudansa internu. Auto-observason é indispensável.
KAPÍTULU DIECINOVE; el ta papiá di bon donu di kaza, ten ki izola-nu di drama di vida, ten ki defende skapi di psike, kel trabadju ta bai kontra vida, el ta trata di algun kuza txeu distintu di kel di vida diáriu.
Enkuantu un ka ta muda interiormenti el ta ser sénpri vítima di sirkunstánsias. Bon donu di kaza é akel ki nada kontra korrenti, kes ki ka kre dexa devora pa vida é txeu poku.
Na KAPÍTULU VINTE; El ta papiá sobri dus mundu, y el ta fla-nu ma verdaderu konximentu ki rialmenti pode orijina na nos un mudansa interior fundamental, ten pa basamentu auto-observason diretu di si mému. Auto-observason interior é un meiu pa muda intimamenti, através di auto-observason di si, nu ta prende pa kaminha na kaminhu interior, Sentidu di auto-observason di si mému ta atxa atrofiadu na rása umana, má kel sentidu-li ta desenvolve kantu nu ta persevera na auto-observason di si mému, asina komu nu ta prende pa kaminha na mundu exterior, asina tanbê através di trabadju psikolójiku sobri si mému nu ta prende pa kaminha na mundu interior.
Na KAPÍTULU VINTIUN; el ta papiá sobri observason di si mému, el ta fla-nu ma observason di si mému é un métodu prátiku pa alkansa un transformason radikal, konxe nunka é observa, ka debe konfunde el konxe ku observa.
Observason di si, é un sentu pa sentu ativu, é un meiu di mudansa di si, enkuantu konxe ki é pasivu ka é. Atenxon dinámiku ta ben di ladu observanti, enkuantu pensamentus y emosons ta pertense pa ladu observadu. El konxe é algun kuza konpletamenti mekániku, pasivu; en komparason observason di si é un atu konsienti.
Na KAPÍTULU VINTIDUS; el ta papiá di Txarla, y el ta fla-nu ma nu verifika, ô seja kel di “papiá sós” é daninhu, pamodi es é nos yós nfruntadu uns ku otus, kantu bu diskubri bu ta papiá sós, observa-bu y bu ta diskubri majaderia ki bu sta komete.
Na KAPÍTULU VINTITRES; el ta papiá di mundu di relasons, y el ta fla-nu ma ta izisti tres stadus di relasons, obriganti ku nos própiu korpu, ku mundu exterior y relason di ómi ku si mému, kel ki ka ten portánsia pa maioria di gentis, a gentis sô es ta ntérsa dus primeru tipus di relasons. Nu debe studia pa nu sabe ku kal di es tres tipus ki nu sta na falta.
Falta di eliminason interior ta faze ki nu ka sta relasionadu ku si mému y es ta faze ki nu permanese na tinébras, kantu bu nkontra abatidu, dizorientadu, kunfundidu, rekorda “bu mému” y es ta faze ki sélu di bu korpu ta risibe un alentu diferenti.
Na KAPÍTULU VINTIKUATRU; El ta papiá sobri kanson psikolójiku, el ta fla-nu sobri kantaletas, auto-deféza, el sinti-nu persegidu, etc., el kre ma otus ten kulpa di tudu kuantu ta susede-nu, en komparason triunfus nu ta toma-l komu obra nos, asina nunka nu pode midjora-nu. Ómi garabadju na konsetus ki el ta jera el pode volta útil ô inúti, es ka é tónika pa observa-nu y midjora-nu, prende pa pirdua é indispensável pa nos midjoramentu interior. Lei di Miserikórdia é más elevadu ki lei di ómi violentu. “Odju pa odju, denti pa denti”. Gnose sta distinu pa akel aspiranti sinseru ki verdaderumenti kre trabadja y muda, kada un ta kanta se própiu kanson psikolójiku.
Tristi recordason di kuzas ki vive ta ta-nu pa pasadu y ka ta permiti-nu vive prezenti kel ki ta dizfigura-nu. Pa pasa pa un nível superior é indispensável dexa di ser kel ki bu é, sobri kada un di nos ten nível superior pa kel ki nu ten di eskala.
Na KAPÍTULU VINTIKINZI; El ta papiá sobri Retornu y Rekurénsia y el ta fla-nu ma Gnose é transformason, renovason, midjoramentu incesanti; kel ki ka kre midjora-se, transforma-se, el ta perde se ténpu pamodi além di ka djunta el ta fika na kaminhu di retroseu y pa tantu el ta inkapasita pa konxe-se; ku justa razon V.M. ta afirma ma nu é marionetas ta ripeti sénas di vida. Kantu nu ta riflete sobri kel fetu nu ta da kenta ki nu é artistas ki ta trabadja di balde na drama di vida diáriu.
Kantu nu ten poder pa vigia-nu pa observa kel ki nos korpu físiku ta faze y ta izekuta, nu ta pone na kaminhu di auto-observason konsienti y nu ta observa ma un kuza é konsiénsia, kel ki ta konxe, y otu kuza é kel ki ta izekuta y ta obedece ô seja nos própiu korpu. Kumédia di vida é duru y cruel ku akel ki ka sabe atxa fogus internu, el ta konsumi entri se própiu labirintu na meiu di más profundu tinébras, nos yós ta vive plaizeruzamenti na tinébras.
Na KAPÍTULU VINTISEIS; El ta papiá sobri Auto-Konsiénsia Infantil, el ta fla ma kantu mininu ta nase Esénsia ta rinkorpora, es ta da pa mininu beleza, dipôs konforme el ta ben ta desenvolve personalidade ta ben ta rinkorpora yós ki ta ben di vidas pasadu y el ta ben ta perde beleza natural.
Na KAPÍTULU VINTISÉTIMU; El ta trata di Publikánu y Farizeu, el ta fla ma kada un ta deskansa sobri algun kuza di kel ki el ten, di li afán di tudu pa ten algun kuza: Títulus, ben, dinheru, fama, pozison sosial, etc. Ómi y mudjer nfladu di orgulhu é kes ki más meste di mizéradu pa vive, ómi ta deskansa uníkamenti sobri bazi esternu, tanbê é un inválidu pamodi dia ki el perde kel bazi el ta konverte na ómi más nfeliz di mundu.
Kantu nu ta sinti más grandi ki otus nu sta ngorda nos yós y nu ta rekuza ku kel alkansa ser benaventuradu. Pa trabadju izolériku nos própiu alabánsa é obstákulus ki ta opone pa tudu progésu spirutual, kantu nu ta auto-observa nu pode kubri bazi sobri kal ki nu ta deskansa, nu debe pone txeu atenson pa kuzas ki ta ofende-nu ô laseara asina nu ta diskubri bazi psikolójiku sobri kal ki nu ta atxa.
Na kel sendéru di midjoramentu kel ki kre superior ki otu ta stanka ô retrocede. Na prosesu Inisiátiku di nha vida el opera un grandi mudansa kantu aflítu pa milharis di aspereza, dizenganus y nfortúnius, n faze na nha lar kursu di “paria” n abandona pose di “mi n é kel da tudu pa kel lar-li”, pa sinti-m un tristi limuznéru, duenti y sen nada na vida, tudu muda na nha vida pamodi es ta brinda-m: Djisaiunu, almôsu y kumida, roupa linpu y dirétu di durmi na mému letxu ki nha patrona (spoza Sacerdotisa) má es sô dura dias pamodi kel lar-li ka suporta kel atitudi ô tátika gereru. Ten ki prende pa transforma, mal na ben, tinébras na lus, ódiu na amor, etc.
Rial Ser ka ta diskuti ni ka ta ntende nJúrias di yós ki nos adversárius ô amigus ta dispara. Kes ki ta sinti kel latigás é yós ki ta ta Alma nos, es ta nfraska y es ta reaji kolériku y irakúndu, es ta nteresa bai kontra Kristu Internu, kontra nos própiu siménti.
Kantu studantis ta pidi-nu rimédiu pa cura polisons, nu ta akonselha es abandona ráiba, kes ki ten feitu ten obtidu benifísiu.
Na KAPÍTULU VINTIOCHO; Mestre ta papiá-nu sobri Vontadi, el ta fla-nu ma nu debe trabadja na kel obra di Pai, má studantis ta kre ma é trabadja ku arkanu A.Z.F., trabadju sobri nos mému, trabadju ku tres fatoris ki ta liberta nos konsiénsia, nu debe konkista-nu Interiormenti, liberta Prometeu ki nu ten inkadeadu dentu di nos. Vontadi Kriador é obra nos, kualker ki ser sirkunstánsia ki nu nkontra.
Emansipason di Vontadi ta advém ku eliminason di nos difetus y natureza ta obedece-nu.
Na KAPÍTULU VINTINOVE; El ta papiá di Dekapitason, el ta fla-nu ma momentus más trankilu di nos vidas é menus favorável pa auto-konxe-nu, es sô ta konsigi na trabadju di vida, na relasons sosial, negósius, jogus, na fin na vida diáriu é kantu más nos yós ta nha. Sentidu di auto-observason interna, ta atxa atrofiadu na tudu ser umanu, kel sentidu-li ta desenvolve na forma progresiva ku auto-observason ki nu ta izekuta, di momentu na momentu y ku uza kontínuu.
Tudu kel ki sta fora di lugar é mau y kel mau ta dexa di ser-l kantu el sta na se lugar, kantu el debe ser.
Ku poder di Deusa Mai na nos, Mai RAM-IO sô nu pode distrui yós di diferentis nível di ménti, fórmula leitores ta nkontra-l na vários obras di V.M. Samael.
Stella Maris é sinatura astral, poténsia sexual, el ten poder pa dizintegra aberasons ki na nos interior psikolójiku nu ta karega.
“Tonazin” ta dekapita kualker yó psikolójiku.
Na KAPÍTULU TRINTA; El ta papiá di Sentru di Gravidadi Permanente, y el ta fla-nu ma kada pessoa é un mákina di servisu di inumerábel yós ki ta posee-l y pa konsiguinti pessoa umana ka ta posee sentru di gravidadi permanente, pa konsiguinti sô ta izisti instabilidad pa alkansa auto-rializason íntimu di Ser; ta rikeri kontinuidadi di propózitu y es ta alkansa stirpando egos ô yós ki nu ta leba dentu.
Si nu ka trabadja sobri si mému nu ta involusiona y nu ta dijenera. Proceso di Inisiasion ta pone-nu na kaminhu di superason, ta konduzi-nu pa stadu Anjéliku-déviku.
Na KAPÍTULU TRINTIUN; El ta papiá di baixu Izotériku Gnostiku, y el ta fla-nu ma ta rikeri izamina yó prendedu ô ki nu ta rikonhese-l, rikezitu indispensável pa pode distrui-l é observason, el ta permiti ki entra un raiu di lus na nos interior.
Distruison di yós ki nu analisa debe bai akonpanhadu di servisus pa otus ta da-s instruison pa ki es liberta di satanis ô yós ki ta obstakuliza se própiu redenson.
Na KAPÍTULU TRINTIDUS; El ta papiá sobri Orason na Trabadju, el ta fla-nu ma Observason, Juisu y Izekuson é tres fatoris báziku di dizoluson di Yó. 1°—ta observa, 2°—ta njuiza, 3°—ta izekuta; asina ta faze ku espias na géra. Sentidu di auto-observason interna konforme ta bai ta desenvolve ta permiti-nu odja avánsu progresivu di nos trabadju.
Faze 25 anus na Natal di 1951 Mestre ta flaba-nu aki na siudadi di Siénaga y más tardi el ta splika na Mensaji di Natal di 1962, kel siginti: “N sta di parti di bós ti ki nhôs forma Kristu na nhôs Korason”.
Sobri se ómbrus ta peza responsabilidade di pova di Akuáriu y dutrina di Amor ta spandi através di konximentu Gnostiku, si bu kre sigui dutrina di Amor, bu debe dexa di odia, aindi na se más ínfima manifestason, el ta prepara-nu pa ki surgi mininu di oru, mininu di alkimia, fidju di kastidadi, Kristu Internu ki ta vive y ta palpita na fundu mému di nos Enérjia Kriadora. Asina nu ta alkansa mortu di lejiuns di yós Satániku ki nu ta mantene dentu y nu ta prepara pa risureson, pa un mudansa total.
Santa Dutrina es sérés umanus di kel Era-li ka ta ntende, má nu debe luta pa es na kultu di tudu relijions, pa ki es anheia un vida superior, dirijidu pa sérés superioris, kel korpu di dutrina-li ta regresa-nu pa dutrina di Kristu Internu, kantu nu leba-l pa prátika nu ta muda prubéni di umanidadi.
PAZ INVERENCIAL,
GARGHA KUICHINES